Kes oli Patañjali? — Jooga sūtrate iidne tark
Patañjali on üks mõjukamaid nimesid jooga ajaloos. Tema jooga sūtratest kujunes üks klassikalise jooga alustekste, mis juhatab praktiseerijaid tänaseni mentaalsete protsesside, meditatsiooni, sisemise vaikuse ja vabanemise mõistmisel.
Üllataval kombel teame Patañjalist kui ajaloolisest isikust väga vähe. Tema täpse eluaja üle vaieldakse ning erinevates India traditsioonides on säilinud erinevaid käsitlusi selle kohta, kes ta oli. Tähelepanuväärse selgusega on aga säilinud mitte tema isiklik elulugu, vaid tema nimega seotud joogasüsteem.
Seetõttu võib küsimusest Kes oli Patañjali? olla veel olulisem küsida: mida Patañjali edasi andis – ja miks on see endiselt oluline?
Patañjali ja jooga sūtrad
Traditsiooniliselt peetakse Patañjalit jooga sūtrate koostajaks. See on lühikeste ja väga täpsete sūtrate kogumik, mis koondab jooga põhimõtted ja praktika terviklikuks teeks.
Patañjali ei loonud joogat. Joogalik teadmine ja praktika olid olemas juba ammu enne jooga sūtraid. Tema eriline tähtsus seisneb täpsuses, millega see teadmine kokku võeti ja süsteemseks tervikuks kujundati.
Tekst käsitleb mentaalsete protsesside toimimist, kannatuse põhjuseid, praktikat ja kiindumatust, keskendumist ja meditatsiooni, samādhi't, erakordseid võimeid ehk siddhi'sid ning lõpuks kaivalya't – vabanemist. Jooga sūtrate neli osa liiguvad läbi samādhi olemuse, sādhana ehk praktilise tee, vibhūti all kirjeldatud sügavamate võimete ning lõpuks kaivalya ehk vabanemise.
Hämmastavalt väheste sõnadega kirjeldavad jooga sūtrad terviklikku sisemist teed.
Patañjali ei rajanud joogat uskumisele. Ta andis praktiseerijale kaardi protsessidest, mida saab uurida omaenda vahetus kogemuses.
Mida mõtles Patañjali jooga all?
Tänapäeval seostatakse joogat sageli esmalt füüsiliste asenditega. Patañjali käsitluses ulatub jooga tähendus palju sügavamale. Juba jooga sūtrate alguses seisab üks selle keskseid lauseid:
Yogaś citta-vṛtti-nirodhaḥ.
See osutab citta – sisemise mentaalse välja – liikumiste ehk vṛttide vaigistamisele. Järgmine sūtra kirjeldab, mis siis võimalikuks saab:
Tadā draṣṭuḥ svarūpe 'vasthānam.
Siis püsib Nägija oma tegelikus olemuses.
Mõtted, emotsioonid, mälestused ja tajud tekivad ning muutuvad pidevalt. Tavaliselt oleme nendesse liikumistesse sedavõrd haaratud, et need kujundavad nii meie tegelikkuse kogemust kui ka arusaama sellest, kes me oleme.
Jooga avab teise võimaluse. Neid liikumisi saab märgata ning järk-järgult vaigistada. Nii muutub järjest selgemaks erinevus muutuva kogemuse ja selle vahel, kes on kogemusest teadlik.
Patañjali jaoks ei ole jooga eelkõige keha muutmine. See on tee selle selge nägemiseni, mis jääb alles siis, kui mentaalsed liikumised vaibuvad.
Miks kaotame selguse?
Patañjali uurib ka seda, miks selge nägemine varjutub. Selles on keskne roll kleśa'del:
avidyā – põhimõtteline väärnägemine;asmitā – samastumine „mina” tundega;rāga – kiindumus;dveṣa – vastumeelsus;abhiniveśa – sügavalt juurdunud klammerdumine elu külge.
Kõige aluseks on avidyā – me ei näe selgelt ning ajame muutuva segamini sellega, mis on fundamentaalne.
Need ei ole pelgalt filosoofilised kontseptsioonid, vaid neid saab märgata ka igapäevaelus. Toimub midagi meeldivat ja tekib kiindumus. Toimub midagi ebameeldivat ja tekib vastumeelsus. Mõtte, emotsiooni või rolliga samastume kui minaga.
Jooga algab nende protsesside nähtavaks muutumisest.
Jooga kaheksa astet
Patañjali kirjeldab järkjärgulist teed, mida tuntakse kui aṣṭāṅga joogat – jooga kaheksat astet:
Yama – eetilised põhimõtted
Niyama – isiklikud põhimõtted ja enesedistsipliin
Āsana – asend
Prāṇāyāma – hingamise reguleerimine
Pratyāhāra – meelte sissepoole pööramine
Dhāraṇā – keskendumine
Dhyāna – meditatsioon
Samādhi – meditatiivne süüvimine
See asetab tänapäevase füüsilise joogapraktika palju laiemasse konteksti: āsana on üks osa kaheksaastmelisest teest.Tee muutub järk-järgult peenemaks – sellest, kuidas elame ja keha kasutame, liigume hingamise ja meelte kaudu tähelepanu valdamise, meditatsiooni ja samādhi poole.
Kogu seda protsessi toetavad kaks olulist põhimõtet: abhyāsa ehk järjepidev praktika ja vairāgya ehk kiindumatus. Õpime arendama püsivust ning samal ajal mitte laskma kõigel, mis meie kogemuses esile kerkib, ennast pidevalt kaasa viia.
Keskendumisest sügavama teadmiseni
Tähelepanu muutudes järjest püsivamaks liigub Patañjali veel peenematele tasanditele. Keskendumine süveneb meditatsiooniks ja meditatsioon samādhi'ks. Jooga sūtrate kolmandas osas ühendatakse need samyama'ks, mille kaudu saavad võimalikuks sügavamad teadmise vormid.
Patañjali kirjeldab ka siddhi'sid – sügava praktika ja kõrgelt arenenud keskendumisega seotud erakordseid võimeid. Nende käsitlemine näitab, et Patañjali kaart inimese teadvusest ulatub palju kaugemale lõõgastumisest või psühholoogilisest heaolust. Kuid ka need võimed ei ole tee lõppeesmärk ja võivad ise muutuda kiindumuse objektiks.
Tee suund jääb vabanemiseks.
Mis on eesmärk?
Patañjali nimetab lõplikku vabadust kaivalya'ks. Tee algab lihtsa, kuid sügava eristusega: on muutuvad kogemused – ja on Nägija.
Tavaliselt lähevad need meie jaoks segamini. Praktika ja järjest selgema eristamise kaudu saab nende erinevus vahetult tuntuks.
Patañjali tee liigub seega valest samastumisest selge nägemise poole, sisemisest muutlikkusest vaikuse poole ning automaatsest kaasahaaratusest vabaduse poole.
Kas Patañjali oli siddha?
Ajalooliselt on paljud Patañjali isikuga seotud üksikasjad ebaselged ning jooga sūtrad ise ei esitle teda hilisema siddha-identiteedi kaudu. India vaimsetes traditsioonides austatakse Patañjalit siiski realiseerunud targana ning traditsiooniliselt kujutatakse teda inimese ülakeha ja Ādiśeṣaga seotud maokujulise alakehaga.
Lilleorus uuritakse tema õpetust laiema elava siddhade traditsiooni kontekstis.
Praktika seisukohalt ei ole kõige olulisem küsimus ainult see, kuidas Patañjalit ajalooliselt liigitada, vaid kas tema kirjeldatud protsesse on võimalik ka praegu vahetult ära tunda.
Kas ma suudan märgata oma mentaalse välja liikumisi? Kas tunnen ära kiindumuse ja vastumeelsuse? Kas näen, kuidas tähelepanu liigub, ja suudan seda teadlikult suunata? Kas suudan meeled sissepoole pöörata? Kas keskendumine saab süveneda vahetuks teadmiseks?
Just need küsimused muudavad Patañjali õpetuse tänapäevalgi elavaks.
Miks on Patañjali endiselt oluline?
Maailm, milles elame praegu, oleks olnud jooga sūtrate kujunemise ajal peaaegu kujuteldamatu. Ometi on paljud inimese sisemised protsessid jäänud samaks.
Tähelepanu saab endiselt haarata. Mõtted korduvad, emotsioonid mõjutavad taju ja harjumuspärased mustrid suunavad käitumist. Samastume kogemustega, mis ise pidevalt muutuvad.
Väline maailm on tohutult muutunud. Inimese sisemised protsessid, mille kaudu me seda maailma kogeme, toimivad endiselt paljuski samade põhimõtete järgi.
Seetõttu on Patañjali õpetus jätkuvalt oluline. Jooga sūtrad annavad meile kaardi, mille abil saavad tavaliselt peaaegu märkamatult toimivad protsessid muutuda teadlikuks ja uuritavaks ning järk-järgult transformeeruda.
Patañjali õpetuse püsiv väärtus ei seisne ainult iidses tekstis, vaid võimaluses selle teadmist praktika kaudu ise kontrollida.
Patañjali kui elava õpetuse uurimine
Lilleorus uuritakse Patañjali jooga sūtraid Acharya Ishwaranandi juhendamisel kui elavat õpetust. Üksikuid sūtraid avatakse selgituste, praktika ja vahetu vaatluse kaudu.
Küsimus ei ole ainult selles, mida see sūtra ütleb, vaid: mida see kirjeldab – ja kas ma suudan seda iseendas ära tunda?
Patañjali elulugu võib jääda osaliselt tundmatuks. Jooga sūtrates säilinud tee ei pea aga jääma teooriaks. Seda saab endiselt uurida, praktiseerida ja vahetu kogemuse kaudu avastada.
Tutvu Patañjali joogaga
Lilleorus uuritakse Patañjali jooga sūtraid regulaarsetel satsangidel Acharya Ishwaranandiga, ühendades sūtrate selgitused, praktika, vahetu vaatluse ja õpitu järkjärgulise rakendamise igapäevaelus.
