Keskendumine ja teadlikkus — mis on nende erinevus?
Võime olla millelegi täielikult keskendunud ja samal ajal üllatavalt vähe teadlikud sellest, mis meiega toimub.
Mõtle hetkele, mil olid süvenenud töösse. Võib-olla möödus tund ilma, et oleksid seda märganud. Alles hiljem avastasid, et õlad olid pinges, hingamine oli muutunud või keegi oli sinuga rääkinud, kuid sa vaevu kuulsid teda.
Sinu tähelepanu püsis.
Sa olid keskendunud.
Aga kas sa olid teadlik?
See toob esile olulise erinevuse keskendumise ja teadlikkuse vahel. Need toetavad teineteist, kuid ei ole üks ja sama võime.
Keskendumine võimaldab meil millegi juures püsida. Teadlikkus võimaldab märgata, mis meiega samal ajal toimub.
Keskendumine võib muutuda väga kitsaks
Keskendudes suuname tähelepanu millelegi kindlale.
See võib olla tekst, ülesanne, vestlus, hingamine või meditatsiooni objekt. Kõik muu jääb rohkem tagaplaanile, sest tähelepanu püsib sellel, mille oleme valinud.
See võime on väga väärtuslik. Ilma selleta liigume pidevalt ühe asja juurest teise juurde ega püsi millegi juures piisavalt kaua, et sellesse süveneda.
Kuid keskendumine iseenesest ei taga selgust.
Võime olla tugevalt keskendunud mõttele, märkamata, et selle taga on hirm. Võime neelduda emotsionaalsesse reaktsiooni ja mõelda sellest pikalt edasi. Võime töötada väga keskendunult, märkamata kehas järjest kasvavat pinget.
Ka meditatsioonis võime olla nii hõivatud keskendumise säilitamisega, et ei märka pingutust ja pinget, mida tähelepanu paigal hoidmiseks tekitame.
Keskendumine näitab, et tähelepanu püsib.
See ei tähenda tingimata, et märkame kõike muud, mis samal ajal toimub.
Teadlikkus muudab keskendumise kvaliteeti
Proovi midagi lihtsat.
Suuna tähelepanu ühele käele ja püsi mõne hetke selle füüsilise aistingu juures.
Seejärel märka, kas teed selleks midagi üleliigset.
Kas silmades on pinge?
Kas hingamine on muutunud?
Kas püüad tähelepanu väga tugevalt paigal hoida?
Kas tekib mõte, et peaksid veel paremini keskenduma?
Nende asjade märkamiseks ei pea keskendumist katkestama.
Siin lisab teadlikkus praktikasse uue mõõtme.
Sa püsid valitud objekti juures, kuid ei kao täielikult keskendumise sisse. Samal ajal suudad märgata, mis sinus toimub.
Praktika süvenedes muutub see järjest olulisemaks.
Püsivus ilma teadlikkust kaotamata
Siin arenevad kaks võimet.
Me peame suutma püsida. Vastasel juhul viib tähelepanu meid pidevalt kaasa kõige järgmisega, mis ilmub.
Kuid me peame suutma ka näha. Vastasel juhul võime püsida väga kindlalt mõne protsessi sees, mõistmata, mis tegelikult toimub.
Kui keskendumine ja teadlikkus töötavad koos, võib tähelepanu muutuda püsivaks ilma jäigaks muutumata.
Saame millegi juures püsida ja samal ajal märgata, kui tekib üleliigne pinge. Saame tähele panna peeneid muutusi, ilma et peaksime nendega kohe kaasa minema. Saame eristada keskendumise objekti reaktsioonidest, mis selle ümber tekivad.
Tulemuseks ei ole nõrgem keskendumine. Sageli muutub see hoopis rahulikumaks ja täpsemaks.
Me ei pea enam objektist nii tugevalt kinni hoidma.
Tähelepanu püsib ja samal ajal oleme teadlikud sellest, mis toimub.
Keskendumine annab püsivuse. Teadlikkus aitab märgata, mis selle püsivuse ajal tegelikult toimub.
Miks on see joogas oluline?
Sügavamas praktikas muutub see eristus eriti oluliseks.
Patañjali kirjeldab dhāraṇā't kui tähelepanu suunamist valitud alale. Kui tähelepanu muutub katkematumaks, areneb keskendumine dhyāna ehk meditatsiooni suunas.
Sügavam meditatsioon ei tähenda aga tähelepanu järjest tugevamat kinnihoidmist.
Kui tähelepanu muutub tõeliselt stabiilseks, vajame selle püsimiseks vähem pingutust. Üleliigne pinge saab väheneda, samal ajal kui selgus säilib.
See erineb oluliselt jõulisest keskendumisest.
Tähelepanu püsib, kuid me ei pea seda pidevalt kinni hoidma.
Sisemises praktikas on see oluline, sest peeneid protsesse on raske märgata nii hajevil olles kui ka liigse pinge korral. Püsivus võimaldab meil jääda vaatluse juurde, teadlikkus aga aitab selgemalt näha, mis tegelikult toimub.
Need kaks võimet hakkavad teineteist toetama.
Proovi seda erinevust igapäevaelus
Seda saab uurida ka väljaspool meditatsiooni.
Kui kuulad kedagi, püsi tema öeldu juures, kuid märka ka seda, kas valmistad juba mõttes oma vastust ette.
Töötades püsi ülesande juures, kuid märka, kas kehas hakkab tasapisi pinge kasvama.
Kui tekib emotsioon, vaata, kas suudad selle juures teadlikult kohal olla, ilma et tähelepanu kaoks täielikult emotsiooni ümbritsevatesse mõtetesse.
Küsimus ei ole ainult:
Kas ma suudan keskenduda?
Veel huvitavam küsimus on:
Kas ma suudan püsida ja olla samal ajal teadlik?
See väike erinevus muudab keskendumise pelgast tähelepanu hoidmisest palju teadlikumaks viisiks oma kogemusega suhestuda.
Tutvu kursusega Keskendumine & Teadlikkus
Lilleoru Keskendumine & Teadlikkus kursusel uuritakse praktiliste harjutuste ja vahetu vaatluse kaudu teadlikkust, tähelepanu ja keskendumist ning õpitakse arendama suuremat püsivust ilma üleliigse pingeta.
