Mis on teadlikkus? — Teadliku elu alus

Me kasutame sõna teadlikkus üsna vabalt. Räägime ümbritsevast teadlik olemisest, eneseteadlikkusest või sellest, kuidas tuua rohkem teadlikkust igapäevaellu. Aga mis on teadlikkus ise?

Tavaliselt on meie tähelepanu suunatud sellele, mida me kogeme – mõttele, emotsioonile, aistingule, teisele inimesele või millelegi, mis meie ümber toimub. Harva märkame aga lihtsat tõsiasja, et me oleme sellest kogemusest teadlikud.

Seda saab kohe järele proovida. Sa loed praegu neid sõnu. Samal ajal võid kuulda helisid enda ümber, tajuda keha asendit või märgata mõnd tekkivat mõtet.

Need kõik on erinevad kogemused. Ometi saame olla neist kõigist teadlikud.

Selle teadlikkuse äratundmine on oluline lähtekoht nii Practical Consciousness'is kui ka Lilleorus õpetataval laiemal Siddha jooga teel.

Mis on teadlikkus?

Teadlikkust võib mõista kui võimet teada ja märgata seda, mis toimub.

See kõlab lihtsalt, kuid osutab olulisele eristusele.

Me saame olla teadlikud mõttest. Saame märgata emotsiooni. Saame tajuda kehalist aistingut. Võime märgata isegi seda, kuhu meie tähelepanu on liikunud.

Teadlikkus ise ei ole seega üks neist kogemustest.

Seda on lihtsam märgata siis, kui miski muutub. Mõte tekib ja kaob ning seejärel saame märgata järgmist mõtet. Emotsioon võib olla tugev ja hiljem vaibuda. Tähelepanu võib liikuda selle lehe sõnadelt ruumis kostvale helile ja seejärel tagasi.

Meie kogemuse sisu muutub pidevalt.

Ometi saame teada, et see muutub.

Teadlikkus ei ole järjekordne mõte meie kogemuse kohta. Teadlikkus võimaldab meil kogemust märgata.

Seda erinevust on üsna lihtne mõistusega mõista. Praktika algab siis, kui õpime seda vahetult ära tundma.

Teadlikkus ja tähelepanu ei ole sama

Teadlikkus ja tähelepanu on omavahel tihedalt seotud, kuid need ei ole üks ja sama.

Tähelepanu valib. Teadlikkus märkab.

Võid näiteks suunata tähelepanu oma hingamisele. Samal ajal võid märgata ruumis kostvat heli, pinget kehas või seda, et mõni mõte on tähelepanu endale tõmmanud.

Kui suudame märgata tähelepanu liikumist, tähendab see, et ka tähelepanu ise saab olla midagi, mida me vaatleme.

Sellel eristusel on väga praktiline tähendus. Kui teadlikkus ja tähelepanu oleksid üks ja sama, oleks meil raske märgata, et miski on meie tähelepanu endale haaranud.

Tegelikult võib juhtuda midagi muud: tähelepanu liigub mõttesse ja ühel hetkel saame teadlikuks, et see on liikunud.

Sel hetkel tekib taas valikuvõimalus. Võime mõtet edasi jälgida või suunata tähelepanu mujale.

Tähelepanu saab suunata. Teadlikkus võimaldab märgata, kus meie tähelepanu on ja mis meie kogemuses toimub.

Nende kahe eristamine loob olulise aluse teadlikule praktikale.

Teadlikkus ei ole iseenda analüüsimine

Eneseteadlikkus võib kergesti muutuda eneseanalüüsiks.

Märkame, et oleme ärritunud ja hakkame kohe küsima, miks. Analüüsime juhtunut, meenutame sarnaseid olukordi ning loome oma reaktsioonile seletusi.

Mõnikord võib see olla kasulik, kuid see kõik on endiselt mõtlemine.

Teadlikkus võib tulla enne seda.

Kehas on pinge.

Tekkinud on emotsioon.

Mõte kordub.

Tekkinud on soov midagi öelda või teha.

Seda kõike saab vahetult märgata, ilma et peaksime kohe hakkama toimuvat seletama.

See on oluline, sest analüüsimine võib meid mõnikord viia veel sügavamale sellesse protsessi, mida püüame mõista. Teadlikkus annab võimaluse kõigepealt näha, mis tegelikult toimub.

Miks on teadlikkus igapäevaelus oluline?

Suur osa meie käitumisest on automaatne.

Midagi juhtub, meis algab reaktsioon, tekivad mõtted ja me tegutseme. Sageli toimub kogu see jada nii kiiresti, et kogeme seda ühe sündmusena.

Teadlikkus aitab hakata selle erinevaid osi nägema.

Kujuta ette, et keegi ütleb midagi, mis sind ärritab. Ärritus võib tekkida peaaegu kohe. Kehas toimub muutus, tekib emotsioon ja sellele järgneb tuttav mõte: Ta teeb alati nii.

Ilma teadlikkuseta võib järgnev reaktsioon tunduda peaaegu vältimatu.

Kui aga märkame seda protsessi juba selle toimumise ajal, muutub midagi.

Emotsioon on endiselt olemas. Mõte võib samuti olla olemas. Kuid nüüd on need nähtavad.

Ja see, mis muutub nähtavaks, ei pea alati määrama seda, mis juhtub järgmisena.

Teadlikkus loob ruumi selle vahele, mis meis toimub ja selle vahele, mida me otsustame sellega teha.

See on üks väga praktiline põhjus teadlikkuse arendamiseks. Teadlikkus ei kaota meie kogemusi, vaid muudab meie suhet nendega.

Kas teadlikkust saab treenida?

Teadlikkust ennast ei ole vaja luua. Pigem õpime seda ära tundma ja teadlikult kasutama.

Lihtsat praktikat saab teha igal hetkel.

Peatu mõneks sekundiks ja märka, mis on praegu olemas.

Milliseid aistinguid tunned kehas? Kas on mõni emotsioon? Kas liiguvad mõtted? Kus on sinu tähelepanu?

Ära proovi esialgu midagi muuta.

Lihtsalt märka.

Seejärel vali teadlikult, kuhu soovid oma tähelepanu suunata.

See võib tunduda peaaegu liiga lihtne, et olla oluline. Kuid korduv vaatlemine hakkab näitama midagi väga olulist: meie sisemised protsessid võivad muutuda teadlikult vaadeldavaks, selle asemel et toimida täiesti märkamatult.

Praktikaga muutub teadlikkus kättesaadavamaks mitte ainult vaiksetel hetkedel, vaid ka vestlustes, töös, otsuste tegemisel ja emotsionaalselt pingelistes olukordades.

Teadlikkusest sügavama joogani

Teadlikkusel on vahetu praktiline väärtus. See aitab meil reaktsioone varem ära tunda, tähelepanu teadlikumalt suunata ning mõtteid ja emotsioone selgemalt näha.

Siddha joogas läheb uurimine aga kaugemale.

Kui mõtet saab teada, siis mis on see, mis mõtet teab?

Kui emotsioon muutub, siis mis märkab selle muutumist?

Kui saame jälgida tähelepanu liikumist ühelt objektilt teisele, siis mis on sellest liikumisest teadlik?

Siin ei ole teadlikkus enam ainult praktiline vahend igapäevaeluga paremaks toimetulekuks. Sellest saab osa palju sügavamast teadvuse uurimisest.

Alguses õpime oma kogemusest teadlikuks saama. Hiljem pöördub uurimine teadlikkuse enda olemuse poole.

See on üks sildadest Practical Consciousness'i ja sügavama joogaõppe vahel.

Alustame millestki, mis on kohe kättesaadav – märkamisest, mis toimub praegu – ning tasapisi avastame, et see lihtne võime avab palju suurema küsimuse selle kohta, kes me tegelikult oleme.

Tutvu kursusega Keskendumine & Teadlikkus

Keskendumine & Teadlikkus kursus annab praktilised meetodid teadlikkuse äratundmiseks, tähelepanu toimimise mõistmiseks ning mõlema teadlikumaks kasutamiseks igapäevaelus.

Tutvu kursusega Keskendumine & Teadlikkus →