Teadlikkus kui praktiline oskus
Teadlikkusest räägitakse sageli üsna abstraktselt – kui olemise seisundist, vaimsest kvaliteedist või lihtsalt võimest märgata, mis toimub. Võime selle ideest hästi aru saada, kuid avastada igapäevaelus, et teadlikkus kaob just siis, kui seda kõige rohkem vajame.
Algab keeruline vestlus ja reageerime enne, kui jõuame märgata, mis juhtus. Tähelepanu haarab mõte ning kümme minutit hiljem avastame, et oleme olnud mõtetega hoopis mujal. Emotsioon muudab seda, kuidas olukorda näeme, kuid selle toimumise ajal tundub emotsiooni kaudu tajutav meile lihtsalt tegelikkusena.
Seetõttu käsitleb Practical Consciousness teadlikkust praktilise võimena, mida saame õppida ära tundma ja teadlikult kasutama. Ei piisa ainult sellest, et teame, mida teadlikkus tähendab. Oluline on osata seda kasutada ka olukordades, kus tavaliselt võtavad juhtimise üle automaatsed reaktsioonid.
Teadlikkus muutub praktiliseks siis, kui see muudab seda, mida suudame märgata juba toimuva protsessi ajal.
Teadlikkusest selle teadliku kasutamiseni
Teadlikkus on meile juba kättesaadav, kuid suure osa ajast ei kasuta me seda teadlikult. Võime lugeda neid sõnu, kuulda helisid või tajuda midagi kehas, ilma et pööraksime teadlikult tähelepanu suurele osale sellest, mis samal ajal toimub.
Tähelepanu kaldub järgnema sellele, mis parajasti kõige tugevamalt esile kerkib. Telefoni märguanne, mälestus, emotsioon või lõpetamata mõte võib selle hetkega endale haarata. Kui tähelepanu on liikunud, hakkab ka meie kogemus koonduma selle ümber, mis muutus sel hetkel oluliseks.
Practical Consciousness muudab tähelepanu ja teadlikkuse vahelise seose praktiliselt nähtavaks. Õpime märkama, kus meie tähelepanu on, seda teadlikult suunama ning nägema, mis muutub märgatavaks siis, kui tähelepanu ei liigu enam automaatselt ühelt stiimulilt teisele.
See ei tähenda enda pidevat jälgimist. Eesmärk on palju praktilisem: kui oskame teadlikkust tahtlikult kasutada, saame hakata oma kogemust uurima, selle asemel et olla lihtsalt selles toimuvate protsesside poolt kaasa haaratud.
Mis muutub, kui märkame varem?
See, millal me toimuvat märkame, muudab palju.
Kui emotsionaalne reaktsioon on juba kasvanud vaidluseks, võime tagantjärele väga hästi aru saada, mis juhtus. Kui aga sama reaktsioon muutub märgatavaks juba tekkimise ajal, oleme hoopis teises olukorras. Saame emotsiooni märgata enne, kui see on täielikult kujundanud selle, mida ütleme või teeme.
Sama kehtib mõtlemise kohta. Tavaliselt märkame mõtlemist mõtte enda seest – tegeleme probleemiga, mängime vestlust uuesti läbi või kujutame ette midagi, mis võib juhtuda, ning mõneks ajaks hõivab mõtte sisu kogu meie tähelepanu. Kui teadlikkus muutub püsivamaks, saame märgata ka seda, et mõtlemine toimub. Siis on võimalik eristada, kas see on vajalik ja kasulik, korduv või seotud mõne emotsionaalse reaktsiooniga.
Eesmärk ei ole märgata ülemääraselt iga väikest sisemist liikumist. Oluline on arendada piisavalt selgust, et meid tugevalt mõjutavad protsessid ei jääks märkamatuks.
Mida varem protsess nähtavaks muutub, seda rohkem on meil võimalust sellega teadlikult töötada.
Teadlikkus ei ole endast mõtlemine
See eristus on Practical Consciousness'is eriti oluline.
Võime veeta palju aega iseenda üle mõeldes, olemata samal ajal kuigi teadlikud sellest, mis meis tegelikult toimub. Võime analüüsida, miks reageerisime, luua seletusi oma emotsioonidele või mõista mõnda mustrit intellektuaalselt, samal ajal kui protsess ise jätkub peaaegu muutumatult.
Teadlikkus on vahetum. Emotsioon on kohal ja me märkame seda. Tähelepanu liigub mõttesse ja me saame sellest liikumisest teadlikuks. Meie sisemises seisundis muutub midagi ning me märkame seda enne, kui oleme jõudnud sellele seletuse anda.
Kui mõtlemist on vaja, võib see tulla hiljem. Teadlikkus annab meile kontakti kogemusega enne, kui tõlgendamine selle üle võtab.
Just seetõttu on teadlikkus kogu Practical Consciousness'i õpitee oluline alus. Et emotsioonidega teadlikult töötada, peame neid kõigepealt märkama. Mõtlemise mõistmiseks peame suutma märgata mõtlemist ilma kohe selle sisusse kadumata. Ja selleks, et selgus saaks püsida ka tegutsemise ajal, peame suutma ära tunda hetke, mil see kaob.
Võime areneb kasutamise kaudu
Teadlikkusest lugemine võib anda meile suuna, kuid ei asenda praktikat.
Võime teadlikkust ära tunda ja kasutada muutub kindlamaks väikeste korduvate kogemuste kaudu. Märkame, et tähelepanu on hajunud, ja toome selle tagasi. Tunneme vestluse ajal ära emotsionaalse reaktsiooni. Märkame tuttavat mõtet ja näeme, mida see meiega teeb. Saame teadlikuks pingest kehas enne, kui see tugevamaks muutub.
Need hetked ei pea olema kuidagi erilised. Suur osa arengust toimubki tavalistes igapäevastes olukordades.
Tasapisi sõltub teadlikkus üha vähem erilistest tingimustest. Me ei vaja vaikust, suletud silmi ega eraldi meditatsioonipraktikat selleks, et märgata, mis toimub. Sama võime muutub üha enam kättesaadavaks töötades, suheldes, otsuseid tehes ja oma igapäevast elu elades.
Praktika ei loo teadlikkust. See arendab meie võimet ära tunda ja kasutada seda, mis on juba olemas.
See eristus on oluline. Eesmärk ei ole tekitada erilist seisundit ja püüda seda seejärel säilitada. Teadlikkusest saab praktiline lähtekoht, millest saame oma kogemuse erinevaid osi selgemalt näha.
Teadlikkusest praktilise teadmiseni
Teadlikkus on Practical Consciousness'i alus, kuid see ei ole töö lõppeesmärk.
Kui miski muutub nähtavaks, on vaja mõista, mida me näeme ja kas sellega on vaja midagi teha. Emotsionaalne reaktsioon võib vajada vabastamist. Mõte võib sisaldada kasulikku informatsiooni või lihtsalt korduda. Tähelepanu võib vajada teadlikku ümbersuunamist. Vahel avastame aga, et midagi polegi vaja muuta.
Seetõttu liigub Practical Consciousness'i õpitee järk-järgult läbi kursuste Keskendumine & Teadlikkus, Selgus & Emotsioonid, Mõtted, Teadvus ja Vooseisund. Teadlikkus saadab kogu protsessi, kuid võime sellega nähtavaks muutuvate protsessidega töötada muutub järjest täpsemaks.
Lõpuks ei seisne teadlikkuse väärtus niivõrd selles, kui teadlikuna me ennast tunneme, vaid selles, mis muutub tänu teadlikkusele võimalikuks. Märkame varem, eristame selgemalt ja reageerime vähem automaatselt. See, mida oleme enda sees mõistnud, saab suurema võimaluse jääda kättesaadavaks ka siis, kui elu hakkab liikuma.
Nii ei ole teadlikkus enam lihtsalt huvitav idee. Sellest saab midagi, mida oskame praktiliselt kasutada.
Tutvu Practical Consciousness'iga
Practical Consciousness arendab võimet teadlikkust igapäevaelus ära tunda ja kasutada. Järkjärguline õpitee hõlmab tähelepanu, emotsioone, mõtteid, teadvust ja tegutsemist ning aitab mitte ainult sisemisi protsesse märgata, vaid ka mõista, kuidas nendega teadlikult töötada.
