Miks sisemine muutus algab selgest nägemisest
vähem mõelda, olla rahulikumad või lõpetada mõne tuttava mustri kordamise.
Kuid teadmine, et midagi peaks muutuma, ja tegelik muutus ei ole üks ja sama. Võime oma reaktsioone tagantjärele väga hästi mõista ning avastada ikkagi, et järgmises sarnases olukorras kordub kõik uuesti.
Practical Consciousness alustab protsessis veidi varasemast kohast. Enne küsimust Kuidas ma saan seda muuta? õpime selgemalt nägema, mis tegelikult toimub.
Me ei saa teadlikult töötada protsessiga, mida me veel ei näe.
Sageli märkame alles seda, mis juhtus lõpus
Kujuta ette, et keegi ütleb midagi, mis sind ärritab, ja sa vastad teravamalt, kui soovisid. Hiljem võib järeldus olla lihtne: Ma vihastasin ja reageerisin.
Tegelikult toimus enne nähtavat reaktsiooni päris palju. Miski haaras sinu tähelepanu. Kehas võis toimuda muutus, millele järgnes emotsionaalne reaktsioon. Tekkis mõte selle kohta, mida teine inimene öelduga mõtles. Mõte tugevdas emotsiooni, sellele järgnes järgmine mõte ja alles siis tulid sõnad.
Tavaliselt kogeme kogu seda jada ühe tervikuna. Kõik toimub kiiresti ning protsessi sees olles ei pruugi me eristada olukorda ennast oma reaktsioonist sellele.
Teadlikkus hakkab seda protsessi üksikasjalikumalt nähtavaks muutma. Alguses võime endiselt kõike märgata alles tagantjärele. Hiljem võime emotsiooni ära tunda juba enne selle ajel tegutsemist või märgata mõtet, mis hakkab tähelepanu tuttavas suunas kaasa viima.
Me ei ole veel midagi jõuga muutnud. Näeme lihtsalt rohkem kui varem – ja juba see annab meile teistsuguse võimaluse reageerida.
Selge nägemine ei ole enda analüüsimine
Niipea kui märkame enda sees midagi, tahab mõtlemine seda sageli selgitada: Miks ma nii tunnen? Miks ma alati nii reageerin? Kust see tuleb?
Vahel võivad sellised küsimused olla kasulikud. Kuid kogemusest mõtlemine ja selle vahetu märkamine ei ole sama.
Practical Consciousness'is õpime kõigepealt ära tundma seda, mis on kohal. On emotsioon. Tekkis mõte. Tähelepanu liikus. Keha reageerib. Järgmine mõte võib omakorda emotsionaalset reaktsiooni tugevdada.
Selline vaatlus on väga praktiline, sest aitab eristada protsesse, mida tavaliselt kogeme ühe suure tervikuna. Selle asemel et lihtsalt järeldada ma olen ärev või ma mõtlen jälle üle, saame täpsemalt näha, mis toimub ja kuidas üks protsess teist mõjutab.
Selge nägemine ei alga seletusest. See algab selle märkamisest, mis tegelikult kohal on.
Nägemine loob võimaluse teadlikuks muutuseks
Teadlikkus üksi ei kaota emotsiooni ega peata mõtet. Võime sama mustrit korduvalt märgata ja seda ikkagi jätkata. Kuid oluline on hetk, mil me seda märkame.
Kui viha muutub nähtavaks alles pärast seda, kui oleme selle ajel tegutsenud, tegeleme juba tagajärgedega. Kui märkame viha selle toimumise ajal, saame töötada emotsiooni endaga, selle asemel et seda lihtsalt väljendada või alla suruda.
Sama kehtib mõtte kohta. Kui mõte muutub nähtavaks mõttena, saame hakata märkama, mida see teeb. Kas see annab olukorra kohta vajalikku informatsiooni? Kas see kordab midagi, mida juba teame? Kas see käivitab emotsionaalse reaktsiooni või on tähelepanu lihtsalt sellesse kinni jäänud?
Siin liigub Practical Consciousness nägemisest praktilise teadmiseni. Me ei õpi ainult sisemisi protsesse ära tundma, vaid ka nendega teadlikult töötama.
See erineb lihtsalt püüdmisest paremini käituda. Kui oleme vihased, võime sundida ennast rahulikuna näima. Kui tähelepanu hajub, võime seda pingutusega paigal hoida. Kui tekib soovimatu mõte, võime proovida selle teise mõttega asendada. Mõnikord võivad need võtted olla kasulikud, kuid need ei pruugi muuta protsessi, millest reaktsioon alguse sai.
Tegelik muutus saab alata lähemalt selle allikale.
Muutus ei pea olema võitlus iseendaga
On oluline erinevus selle vahel, kas muudame ennast kontrolli abil või muutume vähem juhitavaks protsessidest, mis on seni toiminud automaatselt.
Practical Consciousness keskendub teisele võimalusele.
Emotsionaalse reaktsiooni saab ära tunda ja vabastada, selle asemel et seda ainult tagasi hoida. Mõtlemist saab selgemalt näha ning negatiivseid mõttemustreid vabastada, ilma et peaksime püüdma mõtlemist ennast kõrvaldada. Tähelepanu saab muutuda püsivamaks, kui mõistame paremini selle liikumist.
Tasapisi kulub vähem energiat sellele, et ennast soovitud seisundis hoida, sest osa seda vajalikuks muutnud sisemisest segavast mõjust ei ole enam kohal. Nii muutub ka sisemise arengu tähendus: eesmärk ei ole luua endast ideaalset versiooni ja seda siis pidevalt säilitada.
Sisemine muutus ei tähenda ainult teistmoodi reageerimise õppimist. See tähendab ka selle avastamist, mis reaktsiooni üldse esile kutsub.
Seetõttu liigub ka Practical Consciousness'i õpitee järk-järgult läbi kursuste Keskendumine & Teadlikkus, Selgus & Emotsioonid, Mõtted, Teadvus ja Vooseisund. Meie kogemuse erinevad osad muutuvad järjest selgemaks ning koos sellega areneb praktiline teadmine, mida teha sellega, mida märkame.
Nägemisest teadmiseni
Aja jooksul muutuvad ka küsimused täpsemaks.
Selle asemel et lihtsalt mõelda midagi on valesti, võime ära tunda konkreetse emotsionaalse reaktsiooni. Selle asemel et mõttesse täielikult haaratud saada, märkame, et mõtlemine hakkab olukorrale midagi ebavajalikku lisama. Tunneme ära, millal tähelepanu on haaratud, millal on vaja midagi vabastada ja millal on selgus juba taastunud ning edasist sisemist tööd polegi vaja.
See on liikumine nägemisest teadmise poole.
Tasapisi hakkavad need väikesed hetked mõjutama seda, kuidas me elame. Tuttav olukord kordub, kuid märkame reaktsiooni varem. Tekib mõte, kuid me ei pea sellele järgnema. Emotsioon ei pea kanduma järgmisesse vestlusse. Tekib rohkem ruumi selle vahele, mis meie sees esile kerkib, ja selle vahele, mida me tegelikult teeme.
Sisemine muutus algab sageli palju vaiksemalt, kui arvame. Mitte nõudmisest saada kellekski teiseks, vaid võimest näha piisavalt selgelt, et see, mis varem toimus automaatselt, ei pea enam automaatselt jätkuma.
Tutvu Practical Consciousness'iga
Practical Consciousness on järkjärguline õpitee, mis hõlmab tähelepanu, emotsioone, mõtteid, teadvust ja teadlikku tegutsemist. See arendab võimet sisemisi protsesse ära tunda, mõista, mis toimub, ning nendega igapäevaelus praktiliselt töötada.
