Miks sa ei ole oma emotsioonid?
Kui emotsioon muutub tugevaks, kogeme seda väga isiklikult.
Me mõtleme harva: minus toimub praegu emotsionaalne reaktsioon. Pigem kogeme lihtsalt: ma olen vihane. Ma kardan. Ma olen haiget saanud.
Sel hetkel tundub, et meie ja emotsiooni vahel polegi mingit vahet.
Kuid emotsioonid muutuvad. Mis tundub praegu kõikehaarav, võib tunni aja pärast olla palju nõrgem ja homme täielikult kadunud. Ka tuttavad emotsionaalsed seisundid tulevad ja lähevad.
Ja me saame neid muutusi märgata.
See avab huvitava küsimuse:
Kui emotsioon võib tekkida, muutuda ja kaduda, siis kas see on tõesti see, kes sa oled – või on see midagi, mida sa koged?
Kui emotsioonist saab osa „minust“
Mõned emotsionaalsed reaktsioonid tekivad harva. Teised muutuvad nii tuttavaks, et hakkame nende kaudu ennast kirjeldama.
Ma olen ärev inimene.Ma solvun kergesti.Ma olen alati olnud tundlik.
Kogemus võib olla täiesti reaalne, kuid korduv emotsionaalne muster ja meie ise ei ole üks ja sama.
Seda võib märgata enda kogemusest. Reaktsioon, mis ühes olukorras tekib väga tugevalt, võib teises olukorras täielikult puududa. Mõnikord kestab see tunde, teinekord möödub kiiresti. Isegi aastaid kordunud mustrid ei ole meis kogu aeg aktiivsed.
See, mis tundus varem kindla osana minust, hakkab paistma pigem minus korduva protsessina.
Sa saad märgata, mida sa tunned
Mõtle hetkele, mil märkasid, et mõni emotsioon hakkab tugevnema.
Võib-olla tundsid, kuidas vestluses tekib ärritus, ärevus hakkab kasvama või pettumus muudab seda, kuidas olukorda näed.
Emotsioon oli olemas, kuid samal ajal suutsid seda märgata.
See on lihtne tähelepanek, kuid näitab midagi olulist. Kui emotsiooni saab märgata, siis emotsioon ja teadlikkus sellest emotsioonist ei ole üks ja sama.
See ei muuda emotsiooni vähem reaalseks. Samuti ei tähenda see, et peaksime oma tunnetest eemalduma.
Emotsiooni võib täielikult kogeda, ilma et see muutuks määratluseks sellest, kes sa oled.
Emotsiooniga mitte samastumine ei tähenda selle mittetundmist
Seda mõtet oleks lihtne kasutada ka emotsiooni vältimiseks.
Tekib midagi valusat ja ütleme endale: see ei ole mina. Kui eesmärk on ebameeldivast kogemusest lihtsalt eemalduda, ei ole tegelikult palju muutunud.
Teadlik töö emotsioonidega algab vastupidisest.
Me tunnistame seda, mis on olemas.
Kui on hirm, tunneme hirmu ära. Kui oleme haiget saanud, märkame seda selgelt. Me ei pea kogemust eitama, õigustama ega kohe muutma.
Muutub meie suhe sellesse.
Selle asemel et olla täielikult emotsiooni ja sellega kaasnevate mõtete sees, hakkame emotsiooni ära tundma kui midagi, mis toimub meie kogemuses.
See erinevus muutub eriti oluliseks siis, kui emotsioon tekitab tugeva soovi tegutseda.
Kui emotsioon muutub nähtavaks
Oletame, et vestluses puudutab miski sind tugevalt. Peaaegu kohe hakkavad juhtunu ümber tekkima mõtted ja tunned soovi vastata.
Kui oleme reaktsiooniga täielikult samastunud, võib meie järgmine samm tunduda iseenesestmõistetav. See, mida tunneme, ja see, mida peaksime tegema, näivad olevat üks ja sama.
Kui aga tunneme emotsionaalse reaktsiooni ära juba selle toimumise ajal, saame märgata ka sellega kaasnevat impulssi ja mõtteid.
Midagi ei pea kohe kaduma.
Erinevus on selles, et protsess ei ole enam nähtamatu.
Ja sellega, mis muutub nähtavaks, saab hakata vahetult töötama. Selle asemel et emotsioonile automaatselt järgneda, saame õppida emotsionaalset reaktsiooni teadlikult vabastama.
Seepärast ei ole erinevus ma kogen emotsiooni ja ma olen see emotsioon vahel pelgalt filosoofiline. Sellel on väga praktiline tähendus.
Mis muutub ja mis teab muutust?
Ühe päeva jooksul võib meist läbi käia palju erinevaid sisemisi seisundeid. Mõned on meeldivad, teised rasked. Mõni kestab vaid hetke, teine palju kauem.
Ometi suudame märgata nii nende tekkimist kui ka kadumist.
Sellest ei ole vaja kohe teha abstraktset küsimust tegeliku Mina kohta. Piisab väga lihtsa asja märkamisest:
emotsioon muutub ja me saame selle muutumisest teadlikud olla.
See on üks teadliku emotsioonidega töötamise aluseid.
Kui me ei koge enam iga emotsiooni iseendana, muutub lihtsamaks näha, mis tegelikult toimub. Tuttava reaktsiooni saab ära tunda, ilma et sellest kujuneks meie identiteet. Rasket tunnet saab tunnistada, ilma et see hakkaks määrama kogu olukorda.
Ja seda, mida suudame selgelt ära tunda, saame õppida ka teadlikult vabastama.
Seetõttu võib tugeva emotsiooni tekkides küsida:
Mida ma praegu kogen – ja kas ma suudan seda märgata, ilma et muutuksin sellega üheks?
Järgmise sammuna saame vaadata, mis toimub pärast emotsiooni äratundmist: mis vahe on emotsioonile reageerimisel, selle allasurumisel ja tegelikul vabastamisel?
Jätka avastamist
Kogemuse ja selle vahel, kes sa tegelikult oled, vahe tegemine on Practical Consciousness'i üks keskseid põhimõtteid. Ingvar Villido raamat „Teadvuse praktiline kasutamine: kuidas vabaneda emotsioonide kammitsaist ja nautida elamise rõõmu“ avab seda erinevust põhjalikumalt ning tutvustab praktilisi võimalusi automaatsetest emotsionaalsetest mustritest vabanemiseks.
Kursusel Selgus & Emotsioonid õpid emotsionaalseid reaktsioone ära tundma ja neid teadlikult vabastama.
