Sisemise rahu tegelik olemus
Elu muutub pidevalt.
Asjad lähevad nii, nagu lootsime, ja siis jälle mitte. Inimesed tulevad meile lähemale ja eemalduvad. Me õnnestume, kaotame, ootame, saame ootamatuid uudiseid, teeme otsuseid ja alustame uuesti.
Koos nende muutustega muutub sageli ka meie sisemine kogemus. Üks olukord toob rõõmu, teine pettumuse. Miski tekitab hirmu, ärritust või ebakindlust. Mõneks ajaks võib reaktsioon hakata määrama mitte ainult seda, kuidas kogeme olukorda, vaid ka seda, kuidas kogeme iseennast.
Kui õpime neid reaktsioone teadlikult vabastama, võime aga avastada midagi huvitavat.
Olukord ise võib jääda täpselt samaks.
Kuid kui emotsionaalne häiritus on vabastatud, tuleb rahu loomulikult esile.
Me ei pea seda tekitama.
See lihtne kogemus näitab midagi olulist sisemise rahu olemuse kohta.
Rahu on meis juba olemas
Kui rahu tuleb loomulikult esile siis, kui häiritus kaob, ei muutunud häiritus rahuks.
Rahu oli juba olemas.
Emotsionaalne reaktsioon oli lihtsalt meie kogemuses esiplaanil.
See võib muuta viisi, kuidas mõistame sisemist tööd. Selle asemel et püüda rahu kui mingit uut seisundit tekitada, hakkame märkama seda, mis varjab meis loomulikult olemasolevat rahu.
Kui sisemine liikumine vaibub, tuleb esile midagi enamat kui lihtsalt rahulik tunne.
Tekib vaikne sisemine stabiilsus.
Sa oled kohal ja teadlik. Tähelepanu ei ole enam emotsionaalsesse protsessi haaratud ning seetõttu tekib rohkem ruumi märgata, mis tegelikult toimub. Mõtlemist saab kasutada siis, kui seda on vaja, kuid see ei pea täitma kogu kogemust.
Tekib selgus.
Sageli tekib ka loomulik avatus elu ja teiste inimeste suhtes. Kui me ei vaata olukorda läbi oma reaktsioonide pinge, muutub vaade avaramaks. Näeme rohkem kui ainult oma hetke seisukohta, hirmu või ootust.
Sellega võib kaasneda vaikne heatahtlikkus – mitte hoiak, mida peame endas harjutama, vaid omadus, mis tuleb loomulikumalt esile siis, kui meis on vähem sisemist kaitset.
Rahu ei ole üksnes häirituse puudumine. See on selge, teadlik ja avatud olemise viis.
Teistsugune sisemine stabiilsus
Tavaliselt seostame rahu väliste oludega.
Oleme rahulikud, sest asjad lähevad hästi, probleem on lahendatud või vähemalt hetkel ei nõua miski meilt liiga palju.
Selline rahu sõltub paratamatult olukorra muutumisest.
Sisemise töö kaudu avastatud rahul on aga teine alus.
Olukord ei pea kõigepealt täiuslikuks muutuma.
Võib-olla tuleb endiselt teha otsus. Miski võib jääda ebakindlaks. Elu liigub edasi.
Kuid kui emotsionaalne reaktsioon on vabastatud, saame selle kõige keskel jääda sisemiselt rahulikuks.
See ei muuda meid passiivseks. Vastupidi – selgus teeb sobiva tegutsemise sageli lihtsamaks.
Kui reaktsiooni surve enam ei juhi, näeme olukorda terviklikumalt. Mida on tegelikult vaja teha? Mis kuulub mulle ja mis mitte? Kas praegu on vaja tegutseda või nõudis seda eelkõige emotsionaalne impulss?
Mida vaiksemaks muutume enda sees, seda selgemalt saame suhestuda sellega, mis toimub väljaspool.
Rahu ja tegelik Mina
Siin hakkab kogemus puudutama midagi joogas veel sügavamat.
Emotsioonid muutuvad. Mõtted muutuvad. Keha muutub. Meie rollid, olukorrad ja suhted muutuvad elu jooksul.
Aga kui need muutuvad protsessid vaibuvad, oleme meie endiselt siin.
On teadlikkus.
On kohalolu.
On lihtne olemine.
Ja selles võib olla loomulik rahu, mis ei vaja välist põhjust.
Practical Consciousness'is ja Siddha joogas hakkab siit avanema kogemuslik arusaamine tegelikust Minast.
Tegelik Mina ei ole järjekordne emotsionaalne või mentaalne seisund. Ta ei ole rahulik seetõttu, et oleme suutnud ennast edukalt maha rahustada.
Pigem on rahu üks omadustest, mis muutub äratuntavaks siis, kui meie sügavamat olemust varjavad protsessid muutuvad vaiksemaks.
Seepärast võib see kogemus olla korraga väga lihtne ja väga sügav.
Selles ei ole midagi kunstlikku.
Me ei pea muutuma kellekski teiseks.
Oleme lihtsalt vähem hõivatud kõigega, mis meie sees pidevalt liigub, ning seetõttu suudame paremini ära tunda seda, mis on selle liikumise all alati kohal.
Sisemine rahu on loomulik, sest see kuulub selle sügavama olemuse juurde, kes me tegelikult oleme.
See muudab ka emotsioonidega töötamise tähendust.
Alguses õpime reaktsioone märkama ja vabastama, sest need tekitavad igapäevaelus raskusi. Selle protsessi kaudu võime aga avastada midagi enamat.
Iga kord, kui häiritus vabaneb, avaneb võimalus märgata seda, mis oli selle all.
Rahu. Teadlikkus. Kohalolu. Selgus. Avaram ja heatahtlikum suhe eluga.
Tasapisi ei ole need enam omadused, mida püüame endas tekitada.
Hakkame neid ära tundma kui omadusi, mis kuuluvad meie loomulikku sisemisse seisundisse.
Võib-olla peitubki selles sisemise rahu sügavam tähendus: mitte põgeneda pidevalt muutuva elu eest, vaid avastada enda sees midagi, mis ei pea iga muutusega kaasa liikuma.
Jätka avastamist
Emotsionaalne vabadus on üks osa laiemast teekonnast, mille käigus hakkame avastama, kes me oleme oma harjumuspäraste mõtete ja reaktsioonide all. Ingvar Villido raamatus „Teadvuse praktiline kasutamine: kuidas vabaneda emotsioonide kammitsaist ja nautida elamise rõõmu“ käsitletakse seda sisemist muutust ning praktilisi võimalusi tuua igapäevaellu rohkem teadlikkust ja vabadust.
Kursus Selgus & Emotsioonid annab praktilised oskused märgata ja teadlikult vabastada emotsionaalseid reaktsioone, mis varjavad loomulikku selgust ja sisemist rahu.
