Kust emotsioonid tulevad?
Keegi ütleb midagi ja peaaegu kohe tunned end haavatuna.
Plaan muutub ootamatult ja tekib ärevus. Sind kritiseeritakse ning viha kerkib enne, kui oled jõudnud isegi mõelda, mida öeldust arvad.
Emotsioonid võivad tekkida nii kiiresti, et tundub, nagu põhjustaks neid otseselt see, mis meie ümber toimub.
See inimene ajas mind vihaseks.See olukord tekitas minus ärevust.Tema sõnad tegid mulle haiget.
Aga vaata sama olukorda veidi lähemalt.
Sõnad öeldi väljaspool sind. Emotsionaalne reaktsioon tekkis sinu sees.
See võib tunduda väikese erinevusena, kuid avab olulise küsimuse:
Kust emotsioonid tegelikult tulevad?
Sündmus ja emotsioon ei ole üks ja sama
Kujuta ette, et keegi kritiseerib sinu tööd.
Võid kohe muutuda kaitsvaks või tunda end haavatuna. Teine inimene võib täpselt sama kriitika peale vihastada. Kolmas võib muutuda uudishimulikuks ja küsida rohkem. Neljas ei pruugi peaaegu üldse reageerida.
Väline sündmus võib olla sama.
Sisemine reaktsioon on erinev.
See näitab midagi olulist. Sündmus võib emotsionaalse reaktsiooni käivitada, kuid sündmus üksi ei selgita täielikult seda, mis meie sees toimub.
Meie reaktsiooni mõjutab see, mis on meis juba olemas – varasemad kogemused, ootused, tuttavad mustrid ja meie seisund konkreetsel hetkel.
Seda võib märgata ka iseenda puhul. Miski, mis tavaliselt ärritab, võib heal päeval vaevu mõjuda. Teisel päeval võib väike märkus esile kutsuda üllatavalt tugeva reaktsiooni.
Olukord on oluline.
Aga oluline on ka see, mida olukord meie sees puudutab.
Sündmus võib emotsiooni käivitada, kuid emotsionaalne protsess toimub meie sees.
Mis toimub sündmuse ja reaktsiooni vahel?
Tavaliselt toimub kõik väga kiiresti.
Midagi juhtub. Kehas võib tekkida kohene muutus – pinge, kuumatunne, kokkutõmbumine, rahutus või muutus hingamises. Tekib emotsionaalne reaktsioon. Selle ümber hakkavad kogunema mõtted.
Seejärel tekib impulss.
Vastata.
Ennast kaitsta.
Eemalduda.
Midagi vältida.
Kohe midagi teha.
Kuna kõik see võib toimuda mõne sekundi jooksul, ei koge me seda tavaliselt eraldi etappidena. Kogeme kogu protsessi korraga:
Ma olen vihane.
Lähemalt vaadates võivad aga protsessi erinevad osad hakata eristuma.
Võib-olla märkad kehas pinget enne, kui viha muutub tugevaks. Võib-olla tunned emotsiooni ära enne, kui tekivad mõtted teise inimese kohta. Või märkad soovi vastata enne, kui tegelikult midagi ütled.
Protsess, mis varem tundus hetkeline ja terviklik, hakkab muutuma nähtavaks.
See on oluline, sest sellega, mis muutub nähtavaks, saab hakata teadlikult töötama.
Mõtted võivad emotsiooni üleval hoida
Emotsionaalses kogemuses on veel üks osa, mida on lihtne mitte märgata.
Algne sündmus võib kesta vaid mõne sekundi, kuid emotsionaalne reaktsioon võib jätkuda palju kauem.
Keegi ütleb hommikul midagi ebameeldivat. Tunde hiljem mõtled sellele endiselt.
Vestlus ise on ammu lõppenud, kuid sinu sees jätkub see edasi.
Meenutad, mida öeldi. Kujutad ette, mida oleksid pidanud vastama. Mõtled, mida teine inimene tegelikult mõtles. Iga uus mõte võib emotsionaalse reaktsiooni taas esile tuua.
Väline sündmus enam ei toimu.
Sisemine protsess on aga endiselt aktiivne.
See on üks põhjus, miks emotsioonist mõtlemine ei pruugi seda lahendada. Mõnikord aitab mõtlemine olukorda mõista. Teinekord suunab see tähelepanu ikka ja jälle tagasi samasse emotsionaalsesse reaktsiooni.
Seetõttu on kasulik hakata eristama seda, mis juhtus, ja seda, mis meie sees praegu jätkub.
Miks mõjutavad mõned olukorrad meid ikka ja jälle?
Võid märgata, et mõned reaktsioonid on väga tuttavad.
Teatud tüüpi kriitika paneb sind alati ennast kaitsma. Eiramine tekitab sama haavatuse. Ebakindlus toob korduvalt esile ärevuse. Teise inimese teatud käitumine kutsub peaaegu kohe esile ärrituse.
Kui sama reaktsioon on kordunud palju kordi, võib see tunduda vältimatu.
Kuid korduvus annab meile ka väärtusliku võimaluse: võimaluse mustrit ära tunda.
Selle asemel et küsida ainult:
Miks see minuga kogu aeg juhtub?
võime hakata küsima:
Mis toimub minu sees, kui selline olukord tekib?
Mis muutub esimesena?
Milline emotsioon aktiveerub?
Millised mõtted sellele järgnevad?
Mida ma kohe teha tahan?
Need küsimused viivad tähelepanu seletamiselt vahetule vaatlemisele.
Hakkame õppima, kuidas meie enda emotsionaalsed protsessid tegelikult toimivad.
Alusta sellest, mis on praegu olemas
Kui tekib emotsioon, tahame sageli selle kohe lahendada.
Tahame teada, miks see tekkis, kas see on põhjendatud, mida teine inimene valesti tegi või kuidas sellest tundest vabaneda.
Enne kõike seda tasub aga lihtsalt ära tunda, mis on juhtunud.
Midagi on minu sees aktiveerunud.
Võib-olla on see hirm.
Võib-olla viha.
Võib-olla haavatuse tunne, ärritus või pettumus.
Samal ajal võivad tekkida olukorraga seotud mõtted ja soov midagi teha.
Hetkeks ei ole vaja midagi muuta. Kõigepealt on vaja toimuv ära tunda.
Siit algab emotsionaalne selgus.
Mitte sellest, kas otsustame, et emotsioon on hea või halb. Mitte ka sellest, et püüame seda kontrollida. Vaid sellest, et õpime selgelt eristama, mis meie sees tegelikult toimub.
Enne kui saame emotsiooniga teadlikult töötada, peame kõigepealt selgelt nägema, mis toimub.
Reaktsioonist mõistmiseni
Emotsioonid ei ole juhuslikud nähtused, mis meiega lihtsalt juhtuvad.
Need tekivad protsessides, mida saame õppida järjest selgemalt märkama.
Võime hakata nägema, mis neid tavaliselt käivitab, kuidas muutub keha, millised mõtted emotsiooni ümber tekivad ja millise tegevuse poole see meid tõukab.
Mida selgemalt see kõik nähtavaks muutub, seda vähem mõistatuslikuks muutub meie emotsionaalne elu.
Ja siis saame hakata küsima teisiti.
Selle asemel et küsida ainult:
Miks see inimene pani mind niimoodi tundma?
võime küsida ka:
Mis minu sees aktiveerus – ja kas ma suudan seda märgata juba selle toimumise ajal?
Siit algab teadlik töö emotsioonidega.
Järgmine samm viib meid veel ühe olulise küsimuseni: miks kogeme tugevat emotsiooni nii kergesti mitte lihtsalt millegi meie sees toimuvana, vaid iseendana?
Jätka avastamist
Kui soovid oma emotsionaalseid mustreid sügavamalt mõista ja õppida nendega praktiliselt töötama, on heaks järgmiseks sammuks Ingvar Villido raamat „Teadvuse praktiline kasutamine: kuidas vabaneda emotsioonide kammitsaist ja nautida elamise rõõmu“. Raamat tutvustab Practical Consciousness'i lähenemist ning praktilisi tehnikaid, mida saad ise kasutama hakata.
Emotsionaalsete reaktsioonide äratundmist ja teadlikku vabastamist saad õppida kursusel Selgus & Emotsioonid.
