Kuidas mõtted käivitavad emotsioone
Emotsioon ei teki alati sellepärast, et meie ümber midagi juhtub.
Võime istuda täiesti rahulikult, kui äkki ilmub mõni mälestus ja tunneme kurbust. Võime kujutleda vestlust, mida pole veel toimunud, ja muutuda ärevaks. Üksainus mõte teise inimese käitumisest võib tuua ärrituse hetke, mis oli veel mõni sekund tagasi täiesti rahulik.
Sama protsess võib tekitada ka soojust, rõõmu või elevust. Armastatud inimese meenutamine võib kohe muuta meie enesetunnet. Mõte millestki, mida ootame, võib tekitada entusiasmi juba enne, kui midagi on tegelikult juhtunud.
Välises olukorras pole midagi muutunud. Mõte ise on käivitanud emotsionaalse reaktsiooni.
Mõista, kuidas mõtted emotsioone käivitavad, on oluline, sest mõtted ja emotsioonid võivad olla omavahel nii tihedalt seotud, et kogeme neid ühe protsessina. Kui õpime neid eristama, hakkame palju selgemalt nägema, mis meie sees tegelikult toimub.
Kuidas saab mõte emotsiooni tekitada?
Mõte kuulub meie kogemuse mentaalsele tasandile. See kannab informatsiooni ja tähendust. Mõte võib kujutada midagi minevikus toimunut, tõlgendada praegust olukorda või luua pildi millestki, mis võib juhtuda tulevikus.
Emotsioon kuulub vitaalsele tasandile, kus kogeme tundeid ja energiaid.
Kuigi tegemist on erinevate protsessidega, mõjutavad need üksteist tihedalt. Mentaalne informatsioon võib käivitada reaktsiooni vitaalsel tasandil.
Kujuta ette, et saad e-kirja inimeselt, kellega sul on vaja rääkida. Enne kirja avamist tekib mõte:
Võib-olla on midagi valesti.
Peaaegu kohe võib sisemine seisund muutuda. Kehas tekib pinge, rahutus või hirm. Seejärel tuleb järgmine mõte:
Mis siis, kui ta pole rahul sellega, mida ma tegin?
Nüüd muutub emotsionaalne reaktsioon veel tugevamaks.
Aga sa ei tea endiselt, mida kiri tegelikult sisaldab.
Emotsioon on reaalne, kuid selle käivitas see, mida mõtlemine ette kujutas, mitte kirja tegelik sisu.
Mõtted võivad tuua mineviku ja tuleviku olevikku
Mälestused näitavad mõtete ja emotsioonide seost eriti selgelt.
Sündmus võis lõppeda aastaid tagasi, kuid selle meenutamine võib tekitada emotsionaalse reaktsiooni praegu. Kehas toimub muutus, vana tunne tuleb tagasi ja mälestuse ümber hakkavad tekkima uued mõtted.
Minevikusündmus ei toimu füüsiliselt uuesti, kuid sellega seotud sisemised protsessid võivad olevikus uuesti aktiveeruda.
Sama võib juhtuda tulevikuga. Kujutleme midagi, mis võib juhtuda, ning kogeme hirmu, elevust või ootusärevust sündmuse suhtes, mida pole veel olemas.
See näitab midagi olulist mõtete ja emotsioonide seose kohta:
Emotsionaalse reaktsiooni tekkimiseks ei ole alati vaja praegu toimuvat välist sündmust. Selle käivitamiseks võib piisata mentaalsest sisust.
Selle märkamine aitab meil eristada seda, mis toimub tegelikult praegu, sellest, mis tekib meie sees.
Mõtted ja emotsioonid võivad moodustada suletud ringi
Seos toimib ka vastupidises suunas. Emotsioonid võivad omakorda tekitada mõtteid.
Kui hirm on juba aktiivne, võib mõtlemine hakata looma stsenaariume sellest, mis võib valesti minna. Kui oleme vihased, võivad mõtted keskenduda kõigele, mis kinnitab, miks meil on põhjust vihane olla. Kui tunneme haiget saamist, võib mõtlemine ikka ja jälle pöörduda tagasi selle juurde, mida teine inimene ütles või tegi.
Need mõtted võivad omakorda emotsiooni tugevdada ja tugevam emotsioon tekitada uusi mõtteid.
Tekib ring:
mõte → emotsioon → mõte → tugevam emotsioon
Kui see toimub automaatselt, võib olla raske aru saada, kust protsess üldse alguse sai. Kogeme lihtsalt, et oleme ärritunud, ärevad või vihased.
Seetõttu on mentaalse ja emotsionaalse protsessi eristamine nii kasulik.
See, mis tundus ühe suure ja haarava sisemise seisundina, hakkab näitama oma ülesehitust: toimub mentaalne protsess, vitaalsel tasandil on aktiveerunud emotsionaalne protsess ning need kaks mõjutavad teineteist.
Kui suudame erinevaid protsesse näha, saame nendega ka täpsemalt töötada.
Mõte ei ole sündmus, mida see kirjeldab
Oletame, et tekib mõte:
Ta ei austa mind.
Kui kogeme seda mõtet kohe tegelikkusena, võib järgneda emotsionaalne reaktsioon. Tekib viha või haiget saamine ning uued mõtted hakkavad esialgset tõlgendust kinnitama.
Kuid ta ei austa mind on endiselt mõte.
See võib olla õige, osaliselt õige või täiesti ekslik.
Enne kui hakkame hindama, kas see vastab tõele, saame kõigepealt märgata, mis meie sees juhtus: tekkis mõte ja sellele reageerides käivitus emotsionaalne protsess.
See eristus ei tähenda tegelike probleemide eiramist.
Kui teise inimese käitumisega on vaja tegeleda, saame seda endiselt teha. Kuid kui eristame tegelikku olukorda seda ümbritsevast mõttest ja emotsionaalsest reaktsioonist, suudame selgemalt näha, millist tegevust olukord päriselt vajab.
Miks võib edasi mõtlemine emotsiooni tugevdada?
Kui tunneme midagi tugevalt, proovime seda sageli mõtlemise abil lahendada.
Mängime sündmust uuesti läbi, analüüsime teise inimese motiive või kujutleme, mida peaksime järgmisena ütlema.
Meile võib tunduda, et tegeleme probleemiga, kuigi tegelikult võib mõtlemine sama emotsionaalset reaktsiooni ikka ja jälle uuesti aktiveerida.
Iga kord, kui kordame lugu enda sees, võib emotsionaalne protsess saada uue tõuke.
See on üks põhjus, miks emotsiooni intellektuaalne mõistmine ei tähenda tingimata selle vabanemist.
Me võime täpselt teada, miks oleme vihased, ja olla endiselt vihased.
Ühel hetkel on kasulik lõpetada uute mõtete lisamine ja märgata emotsionaalset protsessi ennast.
Mis on minu sees tegelikult aktiveerunud?
Kas ma suudan eristada emotsiooni mõtetest, mis seda jätkuvalt toidavad?
Kui emotsioon on vitaalsel tasandil juba aktiveerunud, ei pruugi ainult mõtte muutmisest piisata. Emotsionaalse protsessiga endaga võib olla vaja teadlikult töötada ja see vabastada.
Nii liigume reaktsiooni seletamisest selle vahetu töötlemiseni.
Mõte võib emotsiooni käivitada, kuid kui emotsioon on juba aktiveerunud, on emotsionaalsest protsessist saanud omaette nähtus.
Teadlikkus muudab protsessi nähtavaks
Teadlikkus ei takista mõtete või emotsioonide tekkimist.
Selle tähtsus seisneb selles, et see muudab toimuva nähtavaks.
Tekib mõte. Tunneme selle ära mõttena. Sellele järgneb emotsioon ja ka see muutub märgatavaks.
Selle asemel et looga automaatselt edasi minna, saame hakata eristama erinevaid protsesse.
Võib-olla vajab mõte lähemat uurimist.
Võib-olla tuleb ära tunda selle taga olev mentaalne muster.
Võib-olla on aktiveerunud emotsionaalne reaktsioon, mis vajab vabastamist.
Võib-olla ei vaja mõte üldse edasist tähelepanu.
Oluline muutus seisneb selles, et mõte ei pea enam märkamatult viima emotsiooni, uute mõtete ja tegevuseni.
Õpi eristama mõtet ja emotsiooni
Mõtted ja emotsioonid mõjutavad üksteist, kuid need ei ole üks ja sama.
See eristus on oluline kogu Practical Consciousness'i töös. Kui aktiivne on mõte või mentaalne muster, töötame mentaalse protsessiga. Kui käivitunud on emotsionaalne reaktsioon, tunneme ära, et protsess toimub ka vitaalsel tasandil.
Õppides märkama, milline tasand on aktiivne, saame oma sisemiste protsessidega töötada palju täpsemalt.
Ühe segase sisemise seisundi asemel hakkame nägema selle ülesehitust: mis juhtus, milline mõte tekkis, milline emotsionaalne reaktsioon järgnes, millised uued mõtted tekkisid ning kuhu liikus tähelepanu.
Selline selgus muudab meie suhet kogu protsessiga.
Me ei pea enam automaatselt liikuma ühest sisemisest reaktsioonist järgmisse. Kui ebavajalikud mentaalsed ja emotsionaalsed mustrid ära tuntakse ja vabastatakse, tekib rohkem ruumi näha olukorda ennast – ning vastata sellele, mis tegelikult toimub praegu.
Tutvu kursusega Mõtted
Kursusel Mõtted uurime, kuidas mõtted tekivad, kuidas need on seotud emotsioonide ja tähelepanuga ning kuidas Practical Consciousness'i meetodite abil oma mõtlemist teadlikumalt märgata ja sellega töötada.
