Kuidas on teadvus seotud mõtete ja emotsioonidega?
Mõtted ja emotsioonid võivad täita suure osa meie sisemaailmast. Need mõjutavad seda, mida märkame, kuidas olukordi tajume ja kuidas neile reageerime. Sageli tekivad need nii kiiresti, et kogu protsess tundub lihtsalt kui mina kogen oma elu.
Practical Consciousness toob siia ühe olulise eristuse: mõtted, emotsioonid ja teadvus ei ole üks ja sama.
Mõtted on mentaalsed protsessid. Emotsioonid kuuluvad meie sisemise kogemuse teisele, vitaalsele tasandile. Mõlemat on võimalik teadlikult vaadelda.
Teadvus annab oma loomulike omaduste kaudu meile võimaluse mitte ainult kogeda seda, mis meie sees toimub, vaid ka seda ära tunda, mõista ja teadlikult tegutseda.
See muudab meie suhet oma sisemaailmaga väga olulisel viisil.
Kui sisemised protsessid muutuvad teadlikuks
Mõte võib käivitada emotsiooni, emotsioon võib tekitada uusi mõtteid ning koos võivad need kiiresti kujundada seda, kuidas me olukorda kogeme. Neid protsesse oleme lähemalt käsitlenud Practical Consciousness'i varasemas töös emotsioonide ja mõtetega.
Teadvuse seisukohalt muutub nüüd oluliseks järgmine küsimus:
Kas suudame jääda teadlikuks ka siis, kui need protsessid toimuvad?
Hetkel, mil emotsioon muutub meile teadlikult märgatavaks, muutub meie suhe sellesse. Sama juhtub mõttega, kui märkame seda mõttena, selle asemel et lihtsalt sellega kaasa minna.
See, mis varem toimis automaatselt, on nüüd meie teadlikus vaatluses.
Miski ei pea selleks tingimata kaduma.
Esimene muutus on palju lihtsam: oleme teadlikud sellest, mis toimub, samal ajal kui see toimub.
Teadvus muudab meie positsiooni
Sisemine protsess võib kergesti haarata kogu meie kogemuse.
Kui viha on tugev, ei pruugi me kogeda emotsiooni nimega viha. Me lihtsalt oleme vihased.
Kui mõte tundub veenev, ei pruugi me kogeda mõtet sellest, mis võib juhtuda. Meile tundub, et mõte kirjeldabki tegelikkust.
Teadvus loob teistsuguse võimaluse.
Emotsioon võib olla täielikult kogetud ja samal ajal teadlikult märgatud.
Mõte võib olla kohal ja samal ajal nähtav mõttena.
Oleme endiselt kogemusega kontaktis, kuid ei ole sellesse enam täielikult haaratud.
Teadvus ei pea kogemust eemaldama, et muuta meie suhet sellesse.
Nii tekib sisemine ruum.
Selle asemel et automaatselt samastuda protsessiga, mis on parajasti kõige tugevam, saame jääda teadlikult kohal selle juures, mis toimub.
Teadlikkusest teadliku mõistmiseni
Teadlikkus on algus, kuid teadvus pakub enamat kui üksnes teadlikkust.
Kui miski on muutunud teadlikult nähtavaks, aitab eristamine märgata, mis tegelikult toimub.
Süvenemine võimaldab jääda protsessi juurde ega piirdu esimese muljega.
Mõistmine võib tuua vahetu selguse ning taipamine avada midagi, mida me varem ei näinud.
See tähendab olulist liikumist mentaalselt analüüsilt teadliku uurimise poole.
Me ei pea tingimata looma järjest rohkem mõtteid iseenda kohta.
Vahel on otsesem tee jääda vaikseks, vaadelda seda, mis tegelikult kohal on, ning lasta teadvuse omadustel toimida.
Nii võib sisemisest protsessist endast saada uurimise objekt.
Selle asemel et kohe küsida Miks ma selline olen?, võime esmalt vaadata:
Mis siin tegelikult toimub?
Automaatsest reaktsioonist teadliku tegutsemiseni
Siin hakkab teadvus meie igapäevaelu väga praktiliselt mõjutama.
Suur osa inimese käitumisest on reaktiivne. Midagi juhtub, käivitub juba tuttav sisemine protsess ning sellele järgneb reaktsioon.
See võib olla emotsionaalne, mentaalne või väljenduda meie käitumises, kuid sageli algab see enne, kui oleme toimuvat teadlikult märganud.
Kui oleme teadlikud, tekib teine võimalus.
Saame märgata, mis meis aktiveerus, ilma et peaksime sellest kohe tegutsema.
Teadlikkus loob kontakti toimuvaga. Eristamine aitab näha täpsemalt. Mõistmine võib näidata, mida olukord tegelikult vajab.
Siis võib automaatse reaktsiooni asemel sündida teadlik vastus olukorrale.
See ei tähenda, et peaksime iga otsuse juures pikalt kõhklema või kõiki oma tegevusi analüüsima.
Võib juhtuda hoopis vastupidine.
Kui ebavajalikud mentaalsed ja emotsionaalsed reaktsioonid olukorda ei domineeri, võib vajalik tegevus muutuda lihtsamaks ja selgemaks.
Teadlik vastus saab võimalikuks siis, kui me ei pea enam tegutsema esimese automaatse reaktsiooni ajel.
See on üks sisemise vabaduse praktilisi tähendusi.
Teadvusest ei pea saama uus kontrollija
Teadlikku elu on lihtne valesti mõista kui pidevat enese jälgimist: iga mõtte vaatlemist, iga emotsiooni kontrollimist ja iga reaktsiooni hindamist.
See looks lihtsalt uue pinge.
Teadvus ei pea muutuma meie sisemaailma valvuriks.
Selle loomulik olemus ei ole pidev kommenteerimine, vaid vaikne kohalolu ja vahetu teadmine.
Võime olla toimuvast teadlikud ilma kõike enda sees sõnadega kirjeldamata.
Võime märgata emotsiooni ilma seda analüüsimata.
Võime märgata mõtet ilma sellega arutellu astumata.
Sügavam liikumine ei ole seega suurema sisemise kontrolli, vaid suurema teadliku kohalolu poole.
Sellest kohalolust lähtudes on lihtsam ära tunda, millal miski vajab tegutsemist ja millal mitte.
Automaatsest kogemisest teadliku osalemiseni
Nii hakkab muutuma teadvuse suhe meie ülejäänud sisemaailmaga.
Mõtlemisest võib saada vahend, mida kasutame, selle asemel et see pidevalt meie tähelepanu endaga kaasa viiks.
Emotsioone saab kogeda ja nendega teadlikult töötada, selle asemel et need automaatselt meie käitumist määraksid.
Tähelepanu saab suunata, selle asemel et see üksnes erinevate stiimulite poolt kaasa haarataks.
Samal ajal muutuvad järjest olulisemaks ka teised teadvuse omadused. Eristamine, mõistmine, taipamine, intuitsioon ja inspiratsioon avavad võimalusi, mis ei piirdu harjumuspärase mõtlemise või emotsionaalsete reaktsioonidega.
Eesmärk ei ole mõtteid ja emotsioone elust eemaldada.
Eesmärk on anda neile õige koht.
Kui need ei täida enam kogu meie sisemist ruumi, saab teadvus ise rohkem osaleda selles, kuidas me tajume, mõistame, valime ja tegutseme.
See on oluline muutus.
Selle asemel et kogeda elu peamiselt automaatsete mentaalsete ja emotsionaalsete mustrite kaudu, tekib järjest suurem võimalus selles teadlikult osaleda.
Elada teadvusest lähtudes
Alguses võivad sellised hetked olla lühikesed.
Saame teadlikuks, näeme selgelt ja reageerime teisiti. Seejärel võime taas tuttavatesse mõtetesse, emotsioonidesse ja reaktsioonidesse haaratud saada.
Praktikaga võib teadlik kohalolu muutuda püsivamaks.
Märkame varem.
Püsime kauem kohal.
Tunneme sisemised protsessid ära, ilma et neisse nii täielikult kaoksime.
See, mis alguses nõuab teadlikku tähelepanu, muutub järk-järgult loomulikumaks.
Siit avaneb jooga sügavam suund: teadvus ei ole ainult midagi, mida aeg-ajalt kasutame oma sisemaailma vaatlemiseks. Sellest võib järjest enam saada alus, millest lähtudes me elu kogeme ja tegutseme.
Mõtted jäävad.
Emotsioonid jäävad.
Inimelu jääb rikkalikuks, aktiivseks ja muutuvaks.
Kuid meie suhe sellesse muutub.
Selle asemel et olla pidevalt kaasa kantud kõigest, mis meie sees tekib, saame kohtuda oma kogemusega teadlikult – teadlikkuse, eristamise ja mõistmisega ning järjest suurema vabadusega valida, kuidas vastata.
Tutvu kursusega Teadvus
Kursus Teadvus ühendab Practical Consciousness'i varasema töö tähelepanu, emotsioonide ja mõtetega ning liigub edasi teadvuse loomulike omaduste äratundmise ja teadliku kasutamise juurde.
Keskmes on vahetu kogemus, teadlik kohalolu ja võime vastata elule suurema selgusega, selle asemel et tegutseda peamiselt automaatsete sisemiste protsesside ajel.
