Teadlikkus ja mõtlemine — mis on nende erinevus?
Mõtlemine ja teadlikkus on meile mõlemad nii tuttavad, et harva peatume neid teineteisest eristama. Kui aga neid vahetult vaatleme, on tegemist väga erinevate kogemustega.
Alustuseks võid teha lihtsa katse. Mõtle millelegi, mis asub kaugel – teisele linnale, mõnele tuttavale inimesele või paigale, kus käisid aastaid tagasi. Mõtte objekt võib olla tuhandete kilomeetrite kaugusel, aga kus toimub mõtlemine ise?
Ükskõik kui kaugel mõtte objekt asub, mõtlemist koged sa siin, enda juures. Pildid, sõnad, mälestused ja sisemised vestlused ilmuvad sinu enda mentaalses ruumis.
Nüüd vaata midagi teisel pool tuba ja saa sellest teadlikuks ilma selle üle mõtlemata. Seejärel saa teadlikuks millestki endast vasakul, väljast kostvast helist või ruumist enda ja kaugemal asuva puu vahel.
Teadlikkusel ei näi olevat samasugust piirangut. Seda saab suunata lähedale või kaugele, enda sisse või väljapoole, vasakule või paremale, millelegi nähtavale, kuuldavale või tajutavale.
See lihtne erinevus avab palju sügavama küsimuse: mis on teadlikkus ja kuidas erineb see mõtlemisest?
Mõtlemine toimub siin – teadlikkus võib ulatuda kõikjale
Mõtlemine töötab mentaalse sisuga. See loob sõnu, pilte, seoseid, mälestusi, mõisteid ja tõlgendusi.
Sa võid mõelda Kuule, kuid mõte Kuust ei toimu Kuu peal. Seda mõtet koged sa siin.
Võid meenutada randa teisel pool maailma, kuid pilt sellest ilmub sinu sees.
Võid mõelda teisele inimesele, kuid sisemine vestlus temaga toimub sinu enda mentaalses kogemuses.
Teadlikkus toimib teisiti.
Vaata aknast välja ja saa teadlikuks kaugemal asuvast puust. Nüüd märka taevast selle taga või ruumi enda ja puu vahel. Kuula teadlikult heli, mis tuleb kusagilt, mida sa ei näe.
Teadlikkus saab vabalt liikuda.
Seda saab suunata ka sissepoole. Võid saada teadlikuks oma käest, hingamisest, kehalisest aistingust, emotsioonist või mõttest.
Siit tekib oluline kogemuslik eristus: mõtlemist kogeme alati siin, enda mentaalse protsessina, kuid teadlikkust saame suunata sellele, millest soovime teadlikuks saada.
Ja erinevalt mõtlemisest ei pea teadlikkus selle kohta midagi ütlema, mida ta märkab.
Teadlikkus toimub vaikuses
See on üks teadlikkuse kõige selgemaid omadusi.
Vaata midagi ja lihtsalt märka seda.
Ära nimeta, hinda ega kirjelda seda hetkeks. Lihtsalt vaata.
Või kuula teadlikult mõnda heli, küsimata, mis seda tekitab. Saa teadlikuks aistingust oma käes ilma seda seletamata. Lihtsalt tunne.
Midagi on võimalik täielikult ära tunda ilma mentaalse kommentaarita.
Mõtlemine loob sisu, kuid teadlikkus ise ei pea vaadeldavale midagi lisama. Practical Consciousness'is mõistetakse teadlikkust kui üht teadvuse loomulikku omadust ning teadvus ise on vaikne.
Seetõttu toimub teadlikkus vaikuses.
Hetk hiljem võib tekkida mõte, mis ütleb meile, mida märkasime, kuid teadlikuks saamise hetk ise võib eelneda sõnadele.
Teadlikkus ei kommenteeri tegelikkust. See viib meid sellega vahetusse kontakti.
Seetõttu võib teadlikkus muuta kogemuse väga värskeks. Selle asemel et kohtuda olevikuga eelkõige läbi selle, mida juba teame, mäletame või ootame, märkame seda, mis on tegelikult siin.
Teadlikkus on midagi enamat kui informatsiooni vastuvõtmine
Me saame ümbritsevast keskkonnast pidevalt informatsiooni, kuid see ei tähenda, et oleksime kõigest enda ümber teadlikud.
Võid kõndida iga päev sama teed ja mööduda kümnetest puudest neid tegelikult märkamata. Sa tead, et need on seal, ja silmad võtavad visuaalse informatsiooni vastu, kuid sa ei pruugi teadlikult märgata ühtegi puud.
Kujuta nüüd ette, et saabud võõrasse riiki.
Äkki märkad palju rohkem. Hooned näevad teistsugused välja, kuuled võõraid helisid ning märkad silte, nägusid, lõhnu, värve, taimi ja väikeseid detaile tänavatel. Tajus on värskust, sest sa ei liigu enam täiesti tuttavas keskkonnas automaatselt.
Kodus võib juhtuda vastupidi. Kuna kõik on tuttav, märkame oma ümbrust vaevu. Võime liikuda läbi tuttavate ruumide, samal ajal kui tähelepanu on peaaegu täielikult mõtetega hõivatud.
See näitab olulist erinevust keskkonnas lihtsalt toimimise ja sellest teadlikuks saamise vahel.
Teadlikkus on elav märkamine. See on hetk, mil miski muutub meie jaoks päriselt kohalolevaks.
Teadlik nägemine, kuulamine ja tundmine
Teadlikkust saab harjutada väga lihtsates igapäevastes olukordades.
Selle asemel et lihtsalt vaadata, vaata teadlikult.
Selle asemel et heli lihtsalt kõrvu jõuaks, kuula teadlikult.
Selle asemel et aistinguid automaatselt registreerida, tunne teadlikult.
Märka puud ja seejärel ruumi selle ümber. Märka ruumis olevaid helisid. Saa teadlikuks kogu ruumist enda ümber, ilma et peaksid iga objekti poole pead pöörama. Märka oma keha selles ruumis.
Pole vaja luua mingit erilist sisemist seisundit. Põhiliikumine on väga lihtne: saa teadlikuks sellest, mis on juba siin.
See muudab kohe meie suhet käesoleva hetkega.
Mõtlemine võib viia meid eilsesse, homsesse, kujuteldavatesse vestlustesse, meenutatud olukordadesse ja võimalustesse, mida praegu ei eksisteeri.
Teadlikkus toob meid vahetult selle juurde, mis on praegu kohal – mitte oleviku idee, vaid vahetu kogemuse enda juurde.
Selles mõttes on teadlikkus üks otsesemaid viise kohalolusse naasmiseks.
Sama teadlikkust saab suunata sissepoole
Sama võimet, millega märkame puud, heli või ruumi enda ümber, saame suunata ka oma sisemaailma.
Võime teadlikult märgata kehalist aistingut, saada teadlikuks tekkivast emotsioonist, märgata, kuhu tähelepanu on liikunud – ning saada teadlikuks ka mõttest.
See viimane muutus on eriti oluline.
Tavaliselt oleme mõtlemise ajal mõtte sees. Järgime selle sõnu või pilte ning kogeme seda, mida mõte meile esitab.
Kui meenutame näiteks tüli, võib see tüli muutuda meie jaoks palju reaalsemaks kui ruum, kus me tegelikult istume.
Siis pöördub teadlikkus mõtte enda poole ja äkki märkame:
Ma mõtlen.
Mõte muutub nähtavaks.
Nüüd tekib teatav eristus mõtte ja selle vahel, kes on mõttest teadlik. Me ei vaata enam ainult mõtte kaudu seda, mida mõte kujutab, vaid saame märgata mõtet ennast kui meie sees toimuvat protsessi.
Seda, mida suudame teadlikult märgata, ei pea me enam täielikult selle seest kogema.
See on sisemises praktikas oluline muutus.
Sama kehtib emotsioonide, aistingute ja teiste sisemiste protsesside kohta. Teadlikkus teeb võimalikuks nende vahetu vaatlemise.
Miks on teadlikkus joogas oluline?
See on üks põhjusi, miks teadlikkusel on joogas nii keskne koht.
Jooga eesmärk ei ole ainult teatud kogemuste saamine. See arendab võimet jääda oma kogemusest teadlikuks.
Alguses võib teadlikkus püsida vaid lühikest aega. Märkame selgelt iseennast, oma ümbrust või mõnda sisemist protsessi ning mõne sekundi pärast oleme jälle mõtetesse haaratud.
Siis meenub meile uuesti teadlikuks saada.
Praktikaga muutuvad need teadliku märkamise perioodid järk-järgult pikemaks. Selle asemel et teadlikkus ilmuks vaid aeg-ajalt, muutub võime teadlikuna püsida stabiilsemaks.
Seda ei saavutata pidevalt mõeldes: ma pean olema teadlik. See oleks lihtsalt veel üks mõte.
Praktika seisneb tegelikus, vaikses teadlikkuses püsimises.
Aja jooksul võib see, mis alguses nõuab teadlikku meenutamist ja pingutust, muutuda järjest loomulikumaks. Teadlikkus ei kao enam nii kergesti mõtete, emotsioonide või harjumuspärase tegevuse taha.
Praktika suund on lõpuks pingutuseta teadlikkuse poole – stabiilsema kohalolu poole, kus me ei kao korduvalt automaatsesse samastumisse ega pea end iga kord uuesti teadlikkuse juurde tagasi tooma.
Seetõttu tähendab teadlikkus palju enamat kui lihtsalt „tähelepanu pööramist“. Sellest saab teadliku elu ja sügavama joogaliku uurimise alus.
Mõtlemisest vahetu kogemuseni
Nii mõtlemisel kui ka teadlikkusel on oma koht.
Mõtlemine võimaldab meil analüüsida, võrrelda, planeerida, meenutada, kujutleda ja suhelda.
Teadlikkus annab meile midagi muud: vahetu kontakti.
Saame teadlikult näha, kuulata ja tunda. Saame märgata maailma enda ümber ning seda, mis toimub meie sees.
Ja kuna teadlikkus ise on vaikne, võib tekkida hetk, mil kohtume tegelikkusega enne, kui sellele lisandub meie enda kommentaar.
Selle asemel et lihtsalt teada, et akna taga on puud, märkame puud.
Selle asemel et intellektuaalselt teada, et meis on emotsioon, tunneme selle vahetult ära.
Selle asemel et mõttega kaasa minna, märkame mõtet ennast.
Ikka ja jälle toob teadlikkus meid elu kujutamisest tagasi vahetusse kontakti sellega, mida me praegu tegelikult kogeme.
Practical Consciousness'is mõistetakse teadlikkust kui üht teadvuse seitsmest loomulikust omadusest. Õppida seda ära tundma ja teadlikult kasutama tähendab seega palju enamat kui tähelepanu juhtimise tehnikat.
See on üks esimesi viise, kuidas hakkame teadvust vahetu kogemuse kaudu avastama.
Tutvu kursusega Teadvus
Kursusel Teadvus uurime teadlikkust kui üht teadvuse seitsmest loomulikust omadusest. Praktiliste harjutuste kaudu õpivad osalejad teadlikkust teadlikult kasutama, eristama seda mõtlemisest ja tõlgendamisest ning arendama stabiilsemat teadlikku kohalolu ja sisemiste protsesside vaatlemise võimet.
