Kust mõtted tulevad?
Mõtteid näib tekkivat peaaegu lakkamatult. Ühele mõttele järgneb teine: midagi, mida peame tegema, mõni mälestus, plaan, kujuteldav vestlus või hinnang sellele, mis parasjagu toimub.
Kuna mõtlemine on meile nii harjumuspärane, peatume harva, et vaadelda protsessi ennast. Kipume eeldama, et kui meie peas tekib mõte, siis oleme selle ise teadlikult loonud – ja et see mõte kuulub kuidagi meile.
Aga kust mõtted tegelikult tulevad?
Üks lihtne tähelepanek seab selle oletuse kahtluse alla. Kui looksime teadlikult iga oma mõtte, peaksime juba enne selle tekkimist teadma, milline on meie järgmine mõte.
Tavaliselt me seda ei tea.
Mõte tekib. Ja alles siis saame sellest teadlikuks.
Kuidas mõtted tekivad?
Mõtteid võivad käivitada väga erinevad asjad. Miski, mida näeme või kuuleme, võib tekitada seose. Üks mälestus võib aktiveerida teise. Emotsionaalne reaktsioon võib panna meid juhtunu üle mõtlema. Lõpetamata ülesanne võib ikka ja jälle mõtetesse tagasi tulla.
Suure osa selle tegevuse taga on mälu.
Elu jooksul koguneb meisse tohutu hulk informatsiooni: kogemusi, sõnu, pilte, teadmisi, vestlusi, tõlgendusi ja järeldusi. See mällu talletunud materjal annab suure osa sisust, millest mõtted tekivad.
Miski, mis toimub praegu, võib aktiveerida midagi, mis on juba mälus olemas. Näeme mõnda kohta ja meenub inimene. Inimesega seostub vestlus. Vestlus meenutab midagi muud.
Mõte tekib praegu, kuid selle sisu võib pärineda millestki, mida kogesime või õppisime kaua aega tagasi.
Mõte võib tekkida praegu, kuid materjal, millest see tekib, pärineb sageli mälust.
Sageli toimub kogu see ahel automaatselt.
Mõne hetkega võib üks seos viia teiseni ning peagi avastame end mõtlemas millelegi, mis on algsest käivitajast juba väga kaugel.
Oluline ei ole see, et me mõtleme. Mõtlemine on inimesele vajalik võime. Küsimus on selles, kas kasutame mõtlemist teadlikult või toimub mõtlemine meis automaatselt.
Kas me loome kõik oma mõtted ise?
Proovi lihtsat vaatlust.
Ära mõtle hetkeks tahtlikult millelegi kindlale. Selle asemel oota ja märka, milline mõte järgmisena tekib.
See võib olla pilt, sõna, mälestus või isegi kommentaar selle harjutuse kohta.
Kas valisid selle konkreetse mõtte teadlikult välja juba enne, kui see tekkis?
See on üks lihtsamaid viise hakata vaatlema mõtlemist ennast, selle asemel et olla pidevalt haaratud mõtete sisust.
Suur osa meie mõtlemisest on automaatne mentaalne tegevus. Mõtted tekivad mälu, tajude, emotsionaalsete seisundite ja seoste mõjul.
See ei tähenda, et me ei saaks teadlikult mõelda. Saame tahtlikult lahendada probleemi, koostada plaani või mõne küsimuse üle arutleda.
Kuid teadlikku mõtlemist ja spontaanselt tekkivat mõttevoogu tasub õppida eristama.
Miks mõned mõtted korduvad?
Mõned mõtted tulevad ikka ja jälle tagasi.
Võime korduvalt pöörduda lõpetamata olukorra juurde, kujutleda sama tulevast probleemi või märgata, et anname endale ja teistele ikka samu tuttavaid hinnanguid.
Mõnikord hoiab mõtet aktiivsena emotsionaalne protsess. Kuid korduv mõtlemine võib näidata ka midagi mentaalsete protsesside endi kohta.
Varasemate kogemuste, tehtud järelduste ja korduvate mõtlemisviiside kaudu võivad kujuneda mentaalsed mustrid. Kui miski sellise mustri aktiveerib, võivad taas tekkida sarnased mõtted.
Olukord võib olla uus, kuid mõtlemine on tuttav.
Seetõttu ei pea küsima ainult, kas konkreetne mõte on tõene või kuidas sellest lahti saada. Kasulik võib olla küsida ka:
Mis minu sees tekitab ikka ja jälle selliseid mõtteid?
Nii liigume üksiku mõtte sisult selle taga oleva mentaalse protsessi juurde.
Mõte ei ole tingimata fakt
Mõtted võivad olla kasulikud, täpsed ja vajalikud. Kuid need võivad olla ka mälestused, oletused, tõlgendused või kujuteldavad võimalused.
Kui mõte tekib, suhtume sellesse aga sageli nii, nagu oleks see tegelikkus.
Mõte ütleb, et midagi läheb valesti, ja hakkame sellele võimalusele juba reageerima. Mõte tõlgendab teise inimese käitumist ning see tõlgendus hakkab mõjutama seda, kuidas olukorda näeme.
Oskus ära tunda, et see on mõte, loob olulise eristuse.
See ei tähenda, et peaksime mõtteid eirama või mõtlemist umbusaldama. See tähendab, et näeme mõtet sellena, mis see on, enne kui otsustame, millise tähenduse sellele anname.
Iga tekkivat mõtet ei pea uskuma, edasi mõtlema ega selle järgi tegutsema.
Kas mentaalseid mustreid saab vabastada?
Mentaalse mustri äratundmine on juba oluline samm, kuid teadlik töö mõtlemisega võib minna kaugemale.
Kui mõni muster tekitab korduvalt mõtteid, mis meid enam ei toeta, on võimalik töötada mustri endaga.
Practical Consciousness'is õpime ära tundma ja teadlikult vabastama mentaalseid mustreid, mida me enam ei vaja.
See erineb ühe mõtte asendamisest teisega või püüdmisest ennast lihtsalt teisiti mõtlema panna. Kui aluseks olev muster jääb aktiivseks, võivad sarnased mõtted uue käivitaja korral uuesti tekkida.
Kui muster ise vabastatakse, ei pea see enam sama automaatset mentaalset tegevust esile kutsuma.
Olukord võib endiselt tekkida, kuid tuttav mõte ei pruugi enam ilmuda. Mentaalne protsess ei juhi meid enam üksnes seetõttu, et see on varem korduvalt samal viisil toimunud.
See on oluline osa suurema sisemise vabaduse kujunemisest.
Teadlik ja automaatne mõtlemine
Eesmärk ei ole mõtetest vabaneda. Mõtlemine on erakordselt kasulik töövahend, kui seda on vaja.
Me vajame seda planeerimiseks, arvutamiseks, suhtlemiseks, võrdlemiseks ja probleemide lahendamiseks.
Raskus tekib siis, kui mõtlemine jätkub automaatselt ning kogeme vana mentaalset materjali nii, nagu oleks see tingimata seotud sellega, mis toimub praegu.
Mõtetega teadlikult töötamine tähendab seega mitut asja: automaatse mentaalse tegevuse äratundmist, mälu ja mentaalsete mustrite rolli mõistmist, ebavajalike mustrite vabastamist ning mõtlemise teadlikku kasutamist siis, kui seda vajame.
Kui need erinevused muutuvad selgemaks, saab mõtlemine tasapisi võtta oma õige koha – mitte protsessina, mis peab pidevalt meie sisemist kogemust juhtima, vaid võimena, mida saame mõista ja teadlikult kasutada.
Ja kui hakkame nägema, kust mõtted tulevad, tekib järgmine küsimus:
Mis tegelikult toimub siis, kui ühest mõttest kujuneb terve mõttevoog?
Tutvu kursusega Mõtted
Lilleoru Mõtted kursusel uurime, kuidas mõtted tekivad, kuidas mälu ja mentaalsed mustrid meie mõtlemist mõjutavad ning kuidas ära tunda ja teadlikult vabastada mustreid, mida me enam ei vaja.
Nii saame kujundada selgema ja teadlikuma suhte oma mõtlemisega.
