Kuidas mõtted kujundavad meie tegelikkuse kogemust
Kaks inimest võivad kogeda täpselt sama olukorda väga erinevalt.
Ühe jaoks ei tähenda hilinenud vastus midagi erilist, teises võib see tekitada muret. Kriitilist märkust võib võtta kasuliku tagasiside, tõrjumise või lihtsalt millegi sellisena, mille üle tasub mõelda. Ebakindel olukord võib ühele tunduda võimalusterohke, teisele aga täis raskusi.
Väline sündmus võib olla sama. Erineb see, kuidas me toimuvat enda sees tõlgendame.
Mõtlemisel on selles oluline roll. Me ei taju üksnes sündmusi, vaid tõlgendame neid, seostame varasemate kogemustega ja kujutleme, mida need võivad tuleviku jaoks tähendada.
Aja jooksul võivad korduvad tõlgendused kujuneda mentaalseteks mustriteks, mille kaudu kogeme iseennast, teisi inimesi ja seda, mis tundub elus võimalik.
Siit tekib oluline küsimus:
Kui suur osa meie kogemusest tuleneb otseselt sellest, mis toimub – ja kui suure osa on mõtlemine juba tõlgendanud ja kujundanud?
Me kogeme enamat kui sündmust ennast
Kujuta ette, et saad lühikese sõnumi:
Me peame homme rääkima.
Need sõnad sisaldavad iseenesest üsna vähe informatsiooni.
Mõtlemine võib aga kohe hakata puuduolevat täitma. Võib-olla kujutled, millest vestlus tuleb, näed mõttes seda inimest ja mängid läbi erinevaid võimalusi.
Mõne hetkega on paarist sõnast saanud terve sisemine kogemus.
Sama põhimõtet saab märgata veel lihtsama näite puhul.
Kujuta ette, et hoiad käes värsket sidrunit. Lõikad selle pooleks, näed pinnal mahla ja hammustad suure suutäie.
Kui kujutled seda piisavalt elavalt, võid märgata, et suhu tekib sülge või näolihased reageerivad kergelt.
Sidrunit tegelikult ei ole.
Ja ometi toimub sinu kehas midagi.
Kujuteldav kogemus ei ole sama mis päriselt sidrunisse hammustamine. Kuid see näitab midagi olulist: mentaalne sisu võib tekitada reaalseid reaktsioone ka siis, kui see, millest mõtleme, ei ole füüsiliselt kohal.
Sama võib toimuda mälestuste, ootuste ja tõlgendustega.
Me ei reageeri alati ainult sellele, mis tegelikult toimub. Reageerime ka sellele, mida mõtlemine esitab meile toimuva, meenutatu või võimaliku tegelikkusena.
Mõtlemine loob tegelikkusest sisemise kujutise
Mõtlemine aitab meil maailmast aru saada. Võrdleme uut informatsiooni varasemate kogemustega, tunneme ära mustreid, anname asjadele tähendusi ja näeme ette võimalikke tagajärgi.
See võime on äärmiselt kasulik.
Samas tähendab see, et tegelikult kohal oleva ja meie mentaalse kujutise vahel võib olla erinevus.
See on veidi nagu vaadata maailma läbi virtuaalsete prillide.
Maailm on endiselt olemas, kuid sellele, mida näeme, on lisandunud veel üks kiht.
Mõte ütleb meile, mida miski tähendab, mida teine inimene ilmselt mõtles, mis tõenäoliselt järgmisena juhtub või millise inimesena me iseennast näeme.
Kui teame, et vaatame olukorda läbi tõlgenduse, saame seda tõlgendust uurida.
Kui me seda ei märka, võib tõlgendus tunduda tegelikkuse endana.
Mentaalsetest mustritest saavad filtrid
Üksik mõte võib tulla ja minna.
Kui aga teatud tähendused ja järeldused aja jooksul korduvad, võivad neist kujuneda püsivad mentaalsed mustrid.
Siis hakkame uusi olukordi kogema läbi millegi, mis kujunes minevikus.
Inimene, kes läheneb tundmatule uudishimuga, võib loomulikult märgata õppimise ja avastamise võimalusi. Keegi, kelle sees on tugev muster, et muutused on rasked, võib märgata esimesena ebakindlust.
Küsimus ei ole selles, et ühel inimesel oleksid „õiged“ ja teisel „valed“ mõtted.
See näitab midagi olulisemat:
meis juba olemas olevad mentaalsed struktuurid mõjutavad seda, millise tähenduse tegelikkus meie jaoks omandab.
Aja jooksul võivad need mustrid muutuda nii tuttavaks, et me ei tunne neid enam mustritena ära.
Need tunduvad lihtsalt kirjeldavat seda, milline elu on.
See, mida näeme, mõjutab seda, mida teeme
Mentaalsed mustrid ei mõjuta ainult tõlgendusi. Need võivad mõjutada ka seda, mida märkame, mida peame võimalikuks ja mida tegelikult teeme.
Kujuta ette kahte inimest, kelle ees avaneb sama uus võimalus.
Üks mõtleb: Ma ei tea veel, kuidas see toimib. Uurin välja.
Teisel on välja kujunenud muster, mille tõttu tundmatu tundub talle kättesaamatu.
Nende erinevad sisemised reaktsioonid võivad viia erinevate küsimuste, vestluste ja tegudeni.
Mõne kuu pärast võivad nende elulised olukorrad olla juba päriselt erinevad.
Mitte seetõttu, et mõte oleks tegelikkust maagiliselt ümber kujundanud, vaid seetõttu, et mentaalsed mustrid osalesid selles protsessis, kuidas tegelikkust tajuti, sellele läheneti ja selle põhjal tegutseti.
Nii võib mõista mõtte loovat või põhjuslikku mõju.
Mõte ei ole lihtsalt elu saatev kommentaar.
See võib mõjutada seda, kuidas me elus osaleme.
Sarnane protsess toimub tähelepanuga. Seda, mis on meie jaoks tähenduslik, märkame kergemini.
Kui hakkad huvi tundma mõne kindla automargi vastu, võid äkki näha seda kõikjal. Need autod olid ka varem olemas. Muutus see, mida sinu tähelepanu hakkas olulisena ära tundma.
Mentaalsed mustrid võivad toimida sarnaselt. Need võivad muuta mõned tegelikkuse osad väga nähtavaks, samal ajal kui teised jäävad peaaegu märkamatuks.
Mõte tegelikkusest ei ole tegelikkus ise
See on üks kasulikumaid eristusi, mida saame mõtetega töötades teha.
Mõte teise inimese taotlusest ei ole tema tegelik taotlus.
Mõte tulevikust ei ole tulevik.
Mälestus ei ole minevikusündmuse uuesti toimumine praegu.
Hinnang iseendale ei ole tingimata fakt selle kohta, kes me oleme.
Mõtlemine kujutab, tõlgendab, meenutab ja loob võimalikke stsenaariume. Mõnikord teeb ta seda täpselt, mõnikord mitte.
See ei tähenda, et peaksime iga mõtet umbusaldama.
See tähendab, et saame kõigepealt ära tunda mõtte kui mõtte ja alles seejärel otsustada, kui palju kaalu sellele anda.
Kui sama tõlgendus ilmub ikka ja jälle, võime küsida:
Milline muster kujundab seda, kuidas ma seda olukorda näen?
Mis juhtub, kui muster muutub?
Kui väljakujunenud mentaalne muster ära tuntakse ja vabastatakse, ei korraldu väline maailm imeväel ümber.
Kuid me ei pruugi enam kohtuda sellega läbi sama sisemise filtri.
Võimalus, mis varem tundus kättesaamatu, võib nüüd muutuda kaalumist väärivaks. Võime märgata lahendust, millele varem tähelepanu ei pööranud. Võime esitada küsimuse, mida varem poleks küsinud, või teha midagi, mis enne ei tundunud võimaliku valikuna.
Sarnane muutus võib toimuda suhetes. Kui väljakujunenud tõlgendus ja sellega seotud emotsionaalne reaktsioon ei määra enam kohtumist, võime teist inimest kuulda teisiti ja leida uue viisi vastamiseks.
Maailm ise ei pruukinud esimesena muutuda.
Muutus muster, mille kaudu me sellega kohtusime.
Ja kuna meie taju, valikud ja tegevused võivad muutuda, võib hakata muutuma ka meie tegelik elukogemus.
Kui vana muster ei määra enam seda, kuidas olukorraga kohtume, oleme avatumad sellele, mis on tegelikult kohal – sealhulgas võimalustele, mida me varem ei näinud.
Tõlgendamisest vahetu kogemuseni
Mõtetest teadlikuks saamise eesmärk ei ole asendada iga ebameeldiv mõte positiivse mõttega.
Practical Consciousness läheb sügavamale ja töötab mentaalsete mustrite endiga.
Kui ebavajalikud mustrid ära tuntakse ja vabastatakse, võib meie ja tegelikult toimuva vahele jääda vähem automaatseid tõlgendusi.
Mõtlemine ei kao. See jääb erakordselt väärtuslikuks võimeks mõista, planeerida, kujutleda, luua ja probleeme lahendada.
Kuid tekib rohkem ruumi vahetule kogemusele – kogemusele, mida mõtlemine ei ole kohe tõlgendanud ega kujundanud.
Saame näha seda, mis on kohal, enne kui otsustame, mida see tähendab.
Saame teist inimest kuulata, ilma et lõpetaksime tema lauseid enda sees.
Saame kohtuda millegi uuega, ilma et taandaksime selle kohe millekski, mida juba teame.
Ja saame märgata võimalusi ilma, et mõni vana järeldus otsustaks juba ette, kas need on meie jaoks olemas või mitte.
Oleme vähem piiratud sellega, mida mõtlemine juba teab, ja avatumad sellele, mis on tegelikult siin ja praegu.
Tutvu kursusega Mõtted
Kursusel Mõtted uurime, kuidas mentaalsed mustrid mõjutavad meie taju, valikuid ja igapäevast kogemust. Practical Consciousness'i meetodite abil õpivad osalejad ära tundma ja teadlikult vabastama mustreid, mida nad enam ei vaja, luues rohkem ruumi selgusele, vahetule kogemusele ja teadlikule tegutsemisele.
