Vooseisund ja keskendumine — mis on nende erinevus?
Keskendumine ja vooseisund võivad tunduda üsna sarnased. Mõlemas on tähelepanu tegevusega seotud ja kõrvalisi häirijaid on vähem. Kui oleme millessegi sügavalt süvenenud, võime neid isegi samatähenduslikena kasutada.
Tegelikult kirjeldavad need erinevaid võimeid.
Practical Consciousness'is on keskendumine seotud võimega tähelepanu suunata ja sellel püsida. Vooseisund läheb kaugemale: tähelepanu püsib tegevusel, samal ajal kui teadlikkus, mõistmine ja tegutsemine toimivad koos.
Erinevus tuleb eriti selgelt esile siis, kui tegutsemise ajal midagi muutub.
Keskendumine annab tähelepanule püsivuse
Tähelepanu liigub kergesti. Mõni heli tõmbab selle endale, mõte viib mujale, emotsioon haarab kaasa või avastame lihtsalt, et teeme üht asja, kuid mõtetes oleme hoopis mujal.
Keskendumine tähendab, et tähelepanu ei pea järgnema igale stiimulile, mis esile kerkib. Saame seda teadlikult suunata ja lasta sellel püsida seal, kus seda vajame.
Kuulamine muutub, kui tähelepanu päriselt püsib inimesel, kes räägib. Töö muutub vähem katkendlikuks. Märkame detaile, mis varem jäid tähelepanuta, sest osa meie tähelepanust oli mujal.
Püsiv tähelepanu ei pea tingimata tähendama pingutust. Kui keskendumisvõime areneb, saab tähelepanu püsida valitud kohal ilma, et peaksime seda seal pidevalt jõuga hoidma.
See on vooseisundi oluline alus, kuid veel mitte vooseisund ise.
Vooseisund algab seal, kus tegevus hakkab muutuma
Erinevus muutub selgemaks siis, kui tegevuse käigus midagi muutub.
Kujuta ette, et töötad millegi kallal täielikult keskendunult. Seni, kuni kõik kulgeb ootuspäraselt, võib püsivast tähelepanust piisata. Siis aga ilmub uus informatsioon, teed vea või muutuvad asjaolud.
Võid endiselt olla täielikult keskendunud. Kuid keskendumine üksi ei ütle, mida see muutus tähendab või kuidas sellele reageerida.
Nüüd muutuvad oluliseks teadlikkus ja mõistmine. Peame märkama, mis muutus, ning laskma uuel mõistmisel mõjutada seda, mida järgmisena teeme.
Vooseisund on seetõttu dünaamiline. See ei tähenda ainult võimet tegevuse juures püsida, vaid säilitada selgus ka tegevuse muutumise käigus.
Keskendumine hoiab tähelepanu tegevusel. Vooseisund võimaldab selgusel liikuda koos tegevusega.
Võime olla keskendunud ilma vooseisundita
Seda erinevust on lihtne kogeda.
Võime olla ettekannet tehes väga keskendunud ja samal ajal ennast pidevalt hinnata. Võime keskenduda täielikult otsuse tegemisele, kuid jätkata analüüsimist veel kaua pärast seda, kui oluline informatsioon on juba olemas. Võime teha tuttavat tööd suure keskendumisega, kuid kontrollida mentaalselt iga oma sammu.
Kõigis neis olukordades võib tähelepanu olla püsiv.
Kuid püsiv tähelepanu ei tähenda automaatselt selget tegutsemist.
Seetõttu ei tekita suurem keskendumine iseenesest vooseisundit. Keskendumine annab meile olulise võime, kuid tähtis on ka see, mis toimub keskendumise ümber.
Kas oleme teadlikud laiemast olukorrast? Kas märkame, kui midagi muutub? Kas mõistmine on endiselt kättesaadav või jätkame lihtsalt selles suunas, millega alustasime?
Vooseisund vajab nii keskendumist kui avaramat teadlikkust
Keskendumisel valime suuremast kogemusväljast midagi välja ja suuname sellele oma tähelepanu.
Vooseisund vajab seda püsivust, kuid samal ajal ka võimet reageerida muutuvale olukorrale.
Võtame näiteks olulise vestluse. Vajame piisavalt keskendumist, et püsida teema juures ja teist inimest päriselt kuulata. Samal ajal võib teadlikkus jääda avaramaks. Võime märgata teise inimese reaktsiooni, vestluse suunda, muutust enda sees või uut tekkivat mõistmist.
Tähelepanu püsib tegevusel, kuid ülejäänud olukord ei kao selle tõttu meie jaoks ära. Nii saame oma tegevust kohandada ilma suunda kaotamata.
Erinevus on peen, kuid oluline: keskendumine annab tähelepanule püsivuse; vooseisund võimaldab keskendunud tegevusel jääda ühendusse avarama teadlikkuse ja mõistmisega.
Keskendumisest vooseisundini
Practical Consciousness'is on siin loomulik areng.
Kõigepealt avastame, et tähelepanu saab teadlikult suunata ja sellel püsida. Me ei pea järgnema igale häirivale impulsile.
Praktika süvenedes muutuvad emotsionaalsed reaktsioonid ja mõtted kergemini äratuntavaks ning teadvuse omadused – teadlikkus, eristamine, mõistmine, taipamine ja teised – muutuvad vahetu kogemuse kaudu üha selgemaks.
Vooseisund toob need võimed tegutsemises kokku.
Meil ei pruugi olla aega igaühega eraldi töötada. Me juba räägime, otsustame, loome või reageerime. Tähelepanu peab püsima olulisel, samal ajal kui teadlikkus ja mõistmine jäävad kättesaadavaks ka olukorra muutudes.
Seetõttu ei saa vooseisundit lihtsalt jõuga tekitada. Pingutamine selle nimel, et „olla voos“, võib kergesti tuua kaasa hoopis suurema kontrollimise, mitte suurema selguse.
Vooseisund kujuneb siis, kui arendatud võimed hakkavad tegutsemise ajal loomulikumalt koos toimima.
Keskendumine võimaldab meil püsida selle juures, mida teeme.
Vooseisund võimaldab püsida tegevuses, jääda teadlikuks ja reageerida olukorra arenedes selgusest lähtudes.
Esimene annab tähelepanule püsivuse. Teine viib selle püsivuse teadlikku tegutsemisse.
Tutvu kursusega Vooseisund
Kursusel Vooseisund toob Practical Consciousness'i varasema töö igapäevasesse tegutsemisse. Kursusel uurime, kuidas tähelepanu, teadlikkus, mõistmine ja taotlus saavad toimida koos, kui tegutseme, suhtleme, loome ja reageerime muutuvatele olukordadele.
