Mis takistab vooseisundit? — Kui selgus kaob tegutsemises
Vahel teame täpselt, mida on vaja teha, kuid tegutsemine muutub millegipärast keeruliseks.
Otsus võib olla juba selge, kuid jätkame selle üle mõtlemist. Alustame tegevust ja hakkame kõhklema. Teame, kuidas midagi teha, kuid hakkame iga detaili kontrollima. Või tekib emotsionaalne reaktsioon, mis muudab seda, kuidas olukorrale vastame.
Practical Consciousness'i vaatenurgast on sellised hetked huvitavad, sest probleem ei ole alati teadmiste või oskuste puudumises. Selgus võib juba olemas olla, kuid tegutsema hakates tuleb midagi selle ja tegevuse vahele.
Mis siis vooseisundit takistab? Sageli ei ole kõige kasulikum küsimus Mida ma veel pean teadma?, vaid hoopis: Mis on tulnud selguse ja tegutsemise vahele?
Kui mõtlemine hakkab segama
Mõtlemisel on tegutsemises oluline koht. Kasutame seda planeerimiseks, arvutamiseks, võimaluste võrdlemiseks ja probleemide lahendamiseks. Vahel sünnibki selgus just põhjaliku mõtlemise tulemusena.
Kuid mõtlemine võib jätkuda ka siis, kui see on oma töö juba teinud. Teeme otsuse ja jätkame selle üle arutlemist. Teame, mida tahame öelda, kuid harjutame seda mõttes ikka edasi. Oskame tuttavat tegevust teha, kuid hakkame järsku iga sammu mentaalselt kontrollima.
Sellisel hetkel ei too rohkem mõtlemist tingimata rohkem selgust. Vastupidi, see võib hakata varjama selgust, mis oli juba olemas.
Siin tekib vooseisundi jaoks oluline eristus: kas mõtlemine teenib endiselt tegevust või on sellest saanud tegevuse ümber toimuv lisaprotsess?
Kui emotsioon hakkab tegevust suunama
Emotsioonid võivad tegevuse suunda väga kiiresti muuta.
Võime minna vestlusele selge arusaamisega sellest, mida on vaja arutada. Siis juhtub midagi ootamatut ning tekib ärritus, hirm või kaitsepositsioon. Mõne hetkega võime hakata reageerima vähem tegelikule olukorrale ja rohkem oma emotsionaalsest reaktsioonist lähtudes.
Esialgne selgus ei pruugi olla kadunud. Hetkel on selle lihtsalt varjutanud midagi tugevamat.
Seetõttu muutub vooseisundis oluliseks Practical Consciousness'i varasem töö emotsioonidega. Eesmärk ei ole see, et emotsioon peab enne tegutsemist kaduma, vaid võime ära tunda, millal emotsionaalne reaktsioon on hakanud meie tegevust suunama.
Kui see muutub nähtavaks, ei pea see enam määrama, mis juhtub järgmisena.
Kõhklus ja sisemine vastupanu
Mõnikord on segav protsess vähem ilmne. Mõistame järgmist sammu, kuid miski meis hoiab tagasi. Tegutsemine tundub raskem, kui olukord ise justkui eeldaks.
Siin on oluline teha vahet kahel olukorral. Kui me päriselt ei tea, mida teha, võib peatumine olla väga arukas. Võib-olla vajame rohkem informatsiooni või sügavamat mõistmist. Kui tegevus on aga juba selge ja me ikkagi ei liigu, võib mängus olla midagi muud.
Vooseisund ei tähenda, et peaksime end jõuga läbi igasuguse vastupanu suruma. Oluline on eristada tegelikku põhjust peatuda sisemisest protsessist, mis takistab selgel tegevusel jätkuda.
Selline eristamine võib säästa palju tarbetut pingutust.
Ka liigne kontroll võib vooseisundit takistada
Vooseisund võib kaduda just seetõttu, et püüame midagi väga hästi teha.
Tahame tegutseda õigesti, vältida viga või saavutada kindlat tulemust. Tasapisi liigub tähelepanu tegevuselt endale kui tegutsejale: Kas ma teen seda hästi? Kas see oli õige? Mida nad minust arvavad?
Nüüd on osa meie võimekusest hõivatud sisemise kontrollimisega.
Ettevalmistus, täpsus ja hoolikus on väärtuslikud. Kuid tegevuse alates saabub hetk, mil peame laskma sellel, mida juba mõistame ja oskame, ka päriselt tegevusse jõuda. Vastasel juhul muutub kontroll ise veel üheks kihiks selguse ja tegutsemise vahel.
Mõnikord ei teki vooseisund sellest, et lisame midagi juurde, vaid sellest, et lõpetame sekkumise sellesse, mis on juba selge.
Kui kaotame kontakti sellega, mis toimub praegu
Veel üks takistus tekib siis, kui jätkame tegutsemist varasema arusaamise järgi, kuigi tegelikkus on juba muutunud.
Järgime plaani ka siis, kui on ilmunud uus informatsioon. Reageerime sellele, mida eeldasime teist inimest ütlevat, mitte sellele, mida ta tegelikult ütles. Või liigub meie tähelepanu tulemusele ja kaob tegevuselt, mis toimub praegu.
Plaan ise ei ole probleem. Taotlus annab suuna ning ettevalmistus võib tegevusse palju selgust tuua. Kuid tegelikkus muutub.
Vooseisund eeldab piisavat teadlikkust, et märgata, kui olukord ei vasta enam meie ootustele. Siis saab muutuda ka meie mõistmine. Ilma selle kontaktita võime olla väga sihikindlad ja keskendunud, kuid tegutseda selgusest, mis ei vasta enam praegusele olukorrale.
Raskus ei ole sama mis takistus
Keeruline ülesanne ei tähenda tingimata, et miski takistab vooseisundit. Ka pingutus ei ole iseenesest takistus.
Mõni tegevus nõuabki keskendumist, distsipliini, julgust, füüsilist energiat või püsivat tahet. Teadlik tegutsemine ei tähenda, et kõik muutub lihtsaks.
Oluline erinevus on mujal. Üks on pingutus, mida nõuab tegevus ise. Teine on lisapingutus, mille tekitavad selle ümber toimuvad protsessid: ebavajalik kahtlus, emotsionaalne reaktsioon, vastupanu, liigne kontroll või mõtlemine, mis jätkub ka siis, kui seda enam vaja ei ole.
Kui seda teist liiki pingutust jääb vähemaks, võib ka nõudlik tegevus tunduda lihtsam, kuigi ülesanne ise ei ole muutunud. Mõistmise ja tegutsemise vahel on lihtsalt vähem takistusi.
Märgata takistust juba selle tekkimise ajal
Sageli saame neist protsessidest aru alles tagantjärele. Märkame, et muutusime kaitsvaks, mõtlesime otsuse üle liiga kaua või keskendusime tulemusele nii tugevalt, et kaotasime loomuliku kontakti olukorraga.
Teadlikkus loob teise võimaluse: märgata segavat protsessi juba tegevuse ajal.
Siis saame küsida täpsemalt: Mis segab praegu selget tegutsemist?
Võib-olla on tõesti vaja mõelda. Võib-olla on tekkinud emotsionaalne reaktsioon. Võib-olla tuleb taotlus uuesti üle vaadata. Võib-olla on vaja lihtsalt tuua tähelepanu tagasi sellele, mis toimub.
Ja vahel on vastus veel lihtsam: midagi pole vaja juurde lisada. Me juba teame piisavalt, et tegutseda.
Vaba tee teadmise ja tegutsemise vahel
See on üks põhjus, miks vooseisund tuleb Practical Consciousness'i teekonnal hiljem. Varasem töö on arendanud võimet suunata tähelepanu, märgata emotsioone ja mõtteid ning kasutada teadvuse loomulikke omadusi. Vooseisund toob selle kõik hetke, mil mõistmine peab muutuma tegevuseks.
Hakkame täpsemalt nägema, mis toimub hetke ma mõistan ja hetke ma tegutsen vahel.
Eesmärk ei ole kõrvaldada kõiki raskusi ega muuta kogu tegutsemist püsivalt pingutuseta lihtsaks. Oluline on ära tunda, mis kuulub päriselt olukorra juurde ja mida lisame sellele ise ebavajalikult.
Vooseisund saab võimalikuks siis, kui selgusel on vaba tee tegevusse.
Vahel vajab see mõtlemist, pingutust või suuna muutmist. Teinekord on vaja lõpetada sekkumine sellesse, mis on juba selge.
Selgus ei olnud puudu. Sellel oli lihtsalt vaja ruumi liikuda.
Tutvu kursusega Vooseisund
Kursusel Vooseisund uurime, mis toimub siis, kui mõistmine liigub tegevusse. Kursus ühendab Practical Consciousness'i varasema töö tähelepanu, emotsioonide, mõtete ja teadvuse omadustega ning aitab märgata, mis võib selget tegutsemist takistada.
