Tahe, taotlus ja teadlikkus — kuidas kujuneb teadlik tegutsemine
Sageli teame, mida tahame teha. Võime isegi üsna selgelt mõista, milline peaks olema järgmine samm. Kuid teadmine ei muutu automaatselt tegevuseks – midagi peab liikuma hakkama.
Loome taotluse, anname oma tegevusele suuna ning kasutame tahet selle elluviimiseks. Teadlikkus võimaldab meil jääda toimuvast teadlikuks ka tegevuse käigus. Need on erinevad võimed: taotlus annab suuna, tahe paneb liikuma ja teadlikkus hoiab meid teadlikus kontaktis tegevuse ning olukorraga, milles see toimub.
Nende koostoime mõistmine avab midagi olulist teadliku tegutsemise kohta.
Taotlus annab tegevusele suuna
Paljudele teadlikele tegevustele eelneb taotlus. Otsustame teha telefonikõne, lõpetada poolelioleva töö, pidada olulise vestluse või midagi oma elus muuta. Miski, mis oli seni mõistmine või võimalus, saab nüüd suuna: seda ma teen.
See võib tunduda lihtne, kuid taotlusel on oluline roll. Igal hetkel võib meie ees olla palju erinevaid võimalusi. Taotlus valib suuna ja koondab tegevuse selle ümber.
Kuid taotlus ise ei ole veel tegevus. Võime kavatseda midagi teha päevi või kuid, ilma et päriselt tegutseksime. Meil võib korraga olla mitu taotlust, mis võivad olla isegi omavahel vastuolus. Mõnikord võib selge taotlusena tunduv asi olla tegelikult emotsionaalne impulss, ootus või harjumuspärane reaktsioon.
Seetõttu algab teadlik taotlus selgusest. Enne kui taotlus hakkab tegevust suunama, on oluline näha, millel see taotlus ise põhineb.
Tahe viib taotluse tegevusse
Kui suund on selge, peab miski selle siiski liikumisse viima. See on tahte roll.
Kui taotlus ütleb see on suund, siis tahe võimaldab meil astuda sammu, jätkata ja viia tegevus lõpuni. Tahte roll muutub eriti nähtavaks siis, kui miski nõuab pingutust, järjepidevust või valmisolekut liikuda mugavast kaugemale.
Kuid tahet on lihtne segi ajada sundimisega. Võime arvata, et tugev tahe tähendab enda sisemist pingutamist ja jõuga edasi surumist. Vahel on sihikindlust tõepoolest vaja – teadlik tegutsemine ei tähenda ootamist, kuni kõik muutub lihtsaks.
Samas ei ole tahte kasutamine ja iseendaga võitlemine üks ja sama. Tahe võib olla selge ja kindel, ilma et see muutuks jäigaks. See saab teenida taotlusega valitud suunda, selle asemel et muutuda sisemiseks võitluseks kõige vastu, mis teel esile kerkib.
Tahe ei pea tegevust jõuga sundima. Selle sügavam ülesanne on viia selge taotlus liikumisse.
Teadlikkus hoiab tegevuse teadlikuna
Taotlus võib tegevuse alguses olla väga selge, kuid tegevus toimub muutuvas tegelikkuses. Siin muutub teadlikkus oluliseks.
Kujuta ette, et lähed olulisele vestlusele selge taotlusega. Vestluse käigus ütleb teine inimene midagi ootamatut ning olukord on nüüd teistsugune kui see, mida ette kujutasid. Kui oleme kinni ainult oma esialgses taotluses, võime jätkata plaani järgi ka siis, kui see enam tegeliku olukorraga ei sobi.
Teadlikkus hoiab meid kontaktis sellega, mis päriselt toimub. Saame märgata, mida teine inimene ütleb, kuidas olukord muutub ja mis toimub meie enda sees. Me ei pea oma taotlusest loobuma, kuid saame kohandada oma tegevust vastavalt uuele informatsioonile.
Selles mõttes aitab teadlikkus vältida seda, et taotlus muutuks jäigaks ja tahe pimedaks jõuks. See hoiab teadliku tegevuse avatuna tegelikkusele ja selles toimuvatele muutustele.
Teadlikkus muudab tahte täpsemaks
Teadlikkus aitab eristada ka seda, millal pingutust on päriselt vaja ja millal me lihtsalt surume iseenda vastu.
Oletame, et järgmine samm on selge, kuid tekib kõhklus. Ilma teadlikkuseta võime kas ennast jõuga edasi sundida või hoopis tagasi tõmbuda. Teadlikkusega saame täpsemalt märgata, mis toimub. Võib-olla on tõesti põhjust olukord uuesti üle vaadata, võib-olla on asjaolud muutunud või on esile tulnud vana kõhklus, kuigi tegevuse suund ise on endiselt selge.
Eesmärk ei ole iga raskust analüüsida, vaid näha piisavalt selgelt, et kasutada tahet seal, kus seda tegelikult vaja on.
On erinevus pingutusel, mida nõuab tegevus ise, ja pingutusel, mille tekitab sisemine konflikt. Millegi füüsiliselt raske kandmine nõuab pingutust, sest ülesanne ise on raske. Pool tundi enda veenmist, et saata ära üks lihtne e-kiri, võib olla hoopis teistsugune pingutus.
Kui see erinevus muutub nähtavaks, saame kasutada tahet täpsemalt.
Taotlus võib olla selge ilma jäigaks muutumata
Teadlikus taotluses on oluline tasakaal. Taotlus annab suuna, kuid ei pea ette määrama iga detaili.
Võime väga selgelt teada, mida soovime vestlusega saavutada, teadmata ette täpseid lauseid, mida kasutame. Võime teada projekti suunda, jättes samal ajal ruumi sellele, et selle vorm areneb uue informatsiooni lisandudes. Nii saavad sihikindlus ja kohanemisvõime koos eksisteerida.
Kui taotlus on liiga nõrk, kaotab tegevus suuna. Kui see muutub jäigaks, võime lõpetada tegelikkusele reageerimise ja hakata hoopis olukorda oma plaanile vastavaks suruma.
Vooseisund vajab midagi peenemat: selget suunda koos võimega jääda kohal ja vajadusel kohaneda. See saab võimalikuks siis, kui taotlus, tahe ja teadlikkus toimivad koos ning üks neist ei hakka teisi asendama.
Teadlik tegutsemine ei tähenda pidevat kontrollimist
Kui hakkame neid protsesse märkama, võib tekkida kiusatus proovida neid kõiki teadlikult juhtida: Kas mu taotlus on selge? Kas ma kasutan piisavalt tahet? Kas olen ikka teadlik? Kas ma tegutsen õigesti?
Nii muutuks teadlik tegutsemine väga kiiresti lihtsalt uueks mentaalseks kontrollimiseks. See ei ole eesmärk.
Mõnda oskust õppides vajavad selle erinevad osad alguses teadlikku tähelepanu. Kogemuse kasvades hakkavad need omavahel üha loomulikumalt koos toimima. Sama võib juhtuda ka siin.
Taotlus on selge, tahe on olemas siis, kui on vaja liikuda või jätkata, ning teadlikkus püsib kohal. Me ei pea kõiki neid protsesse endale pidevalt mõttes kommenteerima. Mida loomulikumalt need võimed koos toimivad, seda vähem on vaja ebavajalikku kontrolli.
Kui taotlus, tahe ja teadlikkus toimivad koos
Vaatame kogu protsessi tervikuna. Mõistmine näitab, mida on vaja teha. Taotlus annab sellele suuna. Tahe viib selle suuna tegevusse. Teadlikkus jääb kohal, kui olukord meie ees avaneb.
Kui olukord muutub, saame kohaneda. Kui on vaja pingutust, on tahe kättesaadav. Kui algne taotlus ei ole enam sobiv, aitavad teadlikkus ja eristamine ka seda märgata.
Tulemuseks ei ole passiivsus ega jäikus. Saame hoida suunda ilma kitsaks muutumata, olla sihikindlad ilma ennast sundimata ning kohaneda ilma selgust kaotamata.
Teadlik tegutsemine kujuneb siis, kui teame oma suunda, meil on tahe liikuda ning säilitame teadlikkuse, et kohtuda tegelikkusega sellisena, nagu see tegevuse käigus avaneb.
See on üks vooseisundi alustest.
Taotlusest elluviidud tegevuseni
Paljud olulised asjad elus sõltuvad sellest, kas mõistmine jõuab ka tegutsemisse. Taipamine, mis ei jõua tegevusse, jääb taipamiseks. Taotlus, mida ellu ei viida, jääb võimaluseks. Tahe ilma selge suunata võib kulutada tohutult energiat, viimata meid sinna, kuhu tegelikult liikuda tahame.
Kui need võimed hakkavad teadlikult koos toimima, väheneb vahe teadmise ja tegutsemise vahel. Me ei pea iga tegevust jõuga esile kutsuma ega lihtsalt ootama, et tegutsemine iseenesest algaks.
Me mõistame, anname suuna ja liigume, jäädes samal ajal toimuvast teadlikuks. Nii hakkab selgus elus kuju võtma.
Tutvu kursusega Vooseisund
Kursusel Vooseisund uurime, kuidas selgus muutub tegevuseks ning milline roll on selles taotlusel, tahtel ja teadlikkusel. Practical Consciousness'i varasem töö jõuab otsustesse, tegutsemisse ja igapäevaelu muutuvatesse olukordadesse.
