Kohalolu liikumises — teadlikkus tegutsemise ajal
Üks asi on teadlikkus ära tunda siis, kui jääme vaikseks. Hoopis teine on jääda teadlikuks ka siis, kui räägime, töötame, liigume või reageerime millelegi ootamatule.
Vaikses praktikas võib teadlikult kohalolevaks saamine tunduda suhteliselt lihtne. Igapäevaelu on teistsugune. Tähelepanu on vaja selle jaoks, mida parasjagu teeme, olukorrad muutuvad pidevalt ja vahel tuleb tegutseda kiiresti.
Siit tekib oluline küsimus: kas teadlikkus peab kaduma, kui algab tegevus? Või saame jääda teadlikult kohal ka siis, kui elu on liikumises?
Teadlikkus ei pea tegevust katkestama
Teadlikkust tegutsemise ajal võib kergesti valesti mõista kui enda kõrvalt jälgimist.
Räägime ja püüame samal ajal jälgida, kuidas me räägime. Liigume ja kontrollime, kas oleme ikka kohal. Peagi on teadlikkusest endast saanud veel üks ülesanne.
Seda pole vaja.
Mõtle näiteks kõndimisele. Saad olla teadlik oma keha liikumisest, maapinnast jalge all, ümbritsevatest helidest ja ruumist enda ümber. Selleks ei pea sa kõndimist katkestama ega toimuvat mõttes kirjeldama. Kõndimine jätkub loomulikult.
Teadlikkus saab jääda kohal liikumise enda sees.
Sama põhimõte võib järk-järgult kanduda keerukamatesse tegevustesse. Saame töötada, kuulata, rääkida, luua ja otsuseid teha nii, et teadlikkus ei kao tegevuse taustale.
Kohalolu tegutsemises ei tähenda, et seisame justkui tegevusest väljaspool ja jälgime iseennast. See tähendab, et jääme teadlikuks tegevuse enda ajal.
Teadlikkus võib hõlmata rohkemat kui ainult tegevust
Kui oleme millegagi väga hõivatud, võib tähelepanu tegevuse ümber kitseneda. Vahel on see vajalik, sest mõni tegevus nõuabki tugevat keskendumist. Kuid teadlikkus ise ei pea samal määral kitsenema.
Kujuta ette vestlust teise inimesega. Tähelepanu võib olla peamiselt sellel, mida ta räägib, kuid samal ajal võime olla teadlikud tema ilmetest, ümbritsevast ruumist, oma kehast ja sellest, kui meis endis midagi muutub.
Me ei pea kõiki neid asju eraldi jälgima. Need võivad lihtsalt jääda meie teadlikkusse.
See loob teistsuguse kohalolu kvaliteedi. Oleme täielikult tegevuses, kuid ei kao ühte kitsasse kogemuse ossa. Tegevus jääb esiplaanile, kuid laiem olukord ei kao.
Teadlikkus hoiab meid kontaktis muutuva tegelikkusega
See muutub eriti oluliseks seetõttu, et tegevus kulgeb harva täpselt nii, nagu ette kujutasime.
Vestlus muudab suunda. Ilmub uus informatsioon. Keegi reageerib teisiti, kui ootasime. Miski, mis hetk tagasi tundus sobiv, ei vasta enam olukorrale.
Kui oleme kohal, saame neid muutusi märgata juba nende toimumise ajal.
Me ei pea peatuma ja kogu olukorda mõttes uuesti üles ehitama. Teadlikkus hoiab meid kontaktis sellega, mis on tegelikult siin, ning võimaldab mõistmisel jääda elavaks ja muutustele reageerida.
Siin peitub üks oluline erinevus plaani elluviimise ja teadliku tegutsemise vahel. Plaan põhineb sellel, mida mõistsime enne tegevuse algust. Teadlikkus võimaldab meil olla avatud ka sellele, mida olukord näitab tegevuse käigus.
Mõistmine saab jääda kohal ka liikumises
Sageli mõistame midagi väga selgelt siis, kui oleme üksi ja vaikuses. Näeme, kuidas tahame mõnele olukorrale läheneda, märkame enda kohta midagi olulist või mõistame, mida konkreetne olukord vajab.
Siis hakkab elu jälle liikuma.
Sügavam küsimus on, kas see mõistmine jääb meile kättesaadavaks ka siis, kui me enam vaikselt ei istu.
See ei tähenda, et peaksime endale mõttes pidevalt meenutama kõike, mida oleme mõistnud. Nii tekitaksime lihtsalt veel ühe mõttekihi.
Teadlikkus loob järjepidevuse. Kui jääme olukorras teadlikuks, saame märgata toimuvat ilma, et peaksime kogemusest justkui välja astuma ja seda kõrvalt läbi mõtlema. Mõistmine saab jätkuvalt meie tegevust suunata ka siis, kui olukord muutub.
Selles mõttes saab teadlikkusest sild sisemise selguse ja elatud kogemuse vahel.
Tegutsemine ei vaja pidevat mentaalset juhtimist
Tunneme seda juba paljudest igapäevastest tegevustest.
Kui õpime mõnda füüsilist oskust, peame alguses võib-olla iga liigutuse hoolikalt läbi mõtlema. Hiljem muutub tegevus loomulikuks ning iga detaili mentaalne kontrollimine võib selle hoopis kohmakamaks muuta.
Sama võib juhtuda suhtlemises, loomingus, otsustamisel ja paljudes tuttavates tegevustes.
Mõtlemine on väärtuslik. Selle abil saame planeerida, arvutada, võrrelda ja probleeme lahendada, kui seda on vaja. Kuid iga tegutsemise hetk ei vaja mentaalset kommentaari.
Vahel mõistame juba piisavalt, et tegutseda.
Kui teadlikkus jääb kohal, ei pea mõtlemine kõike pidevalt juhtima selleks, et oleksime toimuvast teadlikud. Saame olla täielikult ärkvel sellele, mis toimub, ilma et peaksime seda endale kogu aeg seletama.
Nii jääb rohkem ruumi vahetule tajule, mõistmisele ja reageerimisele.
Praktika hakkab meiega kaasa liikuma
Siin toimub praktikas oluline muutus.
Alguses võime seostada teadlikkust kindlate hetkedega: peatume, jääme vaikseks, märkame, kus on meie tähelepanu, ja vaatleme teadlikult toimuvat. Need hetked on väärtuslikud, sest aitavad meil teadlikkust selgelt ära tunda.
Kuid teadlikkus ise ei piirdu vaikusega.
Saame olla teadlikud püsti tõustes, kõndides, toitu valmistades, töötades, kellegagi rääkides või otsust tehes. Tasapisi võib erinevus praktika ja igapäevase tegevuse vahel muutuda väiksemaks.
Me ei pea elama asudes teadlikkust maha jätma.
Sügavam võimalus ei ole ainult saada teadlikuks siis, kui peatume, vaid jääda teadlikuks ka liikumise ajal.
Nii muutub praktika millestki, mille juurde ikka ja jälle tagasi pöördume, millekski, mis saab meid üha enam igapäevaelus saata.
Kohalolu liikumises
Teadlikkus tegutsemise ajal ei muuda iga tegevust täiuslikuks ega tähenda, et peaksime kogu päeva mingit erilist seisundit hoidma.
Alguses võib teadlikkus kergesti kaduda. Haarame tegevusse, meenub teadlikkus, saame uuesti kohalolevaks ja jätkame.
Tasapisi võivad teadliku kohalolu perioodid pikeneda. Märkame rohkem juba tegevuse enda ajal ning jääme teadlikuks ka liikumises ja muutustes. Vahe sisemiselt avastatud selguse ja selle vahel, kuidas tegelikult elame, hakkab vähenema.
Siin hakkab kohalolu muutuma vooseisundiks.
Mitte seetõttu, et tegutsemine oleks muutunud pingutuseta lihtsaks või kõik kulgeks täiuslikult, vaid sellepärast, et teadlikkus ja selgus ei jää enam maha, kui tegevus algab.
Jääme kohal ka liikumises. Praktika liigub meiega kaasa. Ja see, mida avastame enda sees, saab järk-järgult väljenduda selles, kuidas me elame.
Tutvu kursusega Vooseisund
Kursusel Vooseisund uurime, kuidas teadlikkus, mõistmine ja selgus saavad jääda kohal ka tegutsemise ajal. Practical Consciousness'i varasem töö jõuab liikumisse, suhtlemisse, otsustesse ja igapäevastesse olukordadesse, nii et teadlik kohalolu saab üha loomulikumalt osaks sellest, kuidas me elame ja tegutseme.
