Kuidas erineb Siddha jooga teistest joogateedest?
Jooga ei ole üks ühtne traditsioon. Sajandite jooksul on kujunenud erinevaid joogateid, mille keskmes on olnud inimese kogemuse erinevad aspektid – keha, hingamine, pühendumine, teadmine, meditatsioon, tegutsemine ja energia.
Siddha joogal on nende traditsioonidega palju ühiseid aluseid, kuid selle rõhuasetus on omanäoline. Selle keskmes on teadvuse vahetu uurimine ja inimese kui terviku transformatsioon läbi isikliku kogemuse.
Selle asemel et küsida ainult mida ma peaksin praktiseerima?, toob Siddha jooga järk-järgult esile teise küsimuse: mis on minus see, mis on teadlik praktikast, kehast, mõtetest, emotsioonidest ja kõigist muutuvatest kogemustest?
See suund vahetu teadmise poole on üks võtmeid mõistmaks, mille poolest Siddha jooga teistest joogateedest erineb.
Joogal on palju erinevaid teid
Erinevad joogatraditsioonid rõhutavad erinevaid viise sisemise muutuseni jõudmiseks. Haṭha jooga töötab põhjalikult keha, asendite, hingamise ja vitaalsete protsessidega. Rāja jooga keskendub mentaalsete protsesside valdamisele, keskendumisele ja meditatsioonile. Bhakti jooga läheneb realisatsioonile pühendumise ja alistumise kaudu, Jñāna joogakasutab tegeliku Mina olemuse uurimiseks eneseuurimist ja eristamist ning Karma jooga toob praktika tegutsemisse, arendades vabadust kiindumusest oma tegude tulemustesse.
Need eristused on kasulikud, kuid neid ei tasu käsitleda jäikade piiridena. Joogatraditsioonid on sajandite jooksul üksteist mõjutanud ning üks tee võib sisaldada mitmele erinevale lähenemisele omaseid elemente.
Ka Siddha jooga ei määratle ennast teiste joogateede vastandina. See ühendab keha, mentaalsed protsessid, tähelepanu, energia, meditatsiooni ja teadmise avaramaks transformatsiooniprotsessiks, mille keskseks teljeks on teadvus ise.
Siddha jooga keskne küsimus ei ole ainult see, mida me kogeme, vaid mis on see, mis on kogemusest teadlik.
Vahetu kogemus, mitte uskumine
Siddha lähenemise üks olulisi omadusi on rõhuasetus teadmisele, mis muutub vahetult kogemuslikuks. Õpetust võib esmalt mõista intellektuaalselt. Võime õppida teadlikkuse, meditatsiooni, teadvuse, Shiva ja Shakti või mentaalsete protsesside olemuse kohta. Kuid kontseptsiooni mõistmine ei ole veel sama mis selle äratundmine, mida see kontseptsioon kirjeldab.
Näiteks on suhteliselt lihtne mõista ideed, et „ma ei ole oma mõtted“. Hoopis teine asi on märgata mõtet selle tekkimise hetkel, ilma et läheksime sellega automaatselt kaasa.
Sama kehtib emotsioonide, tähelepanu ja peenemate sisemiste protsesside kohta. Siddha jooga viib praktiseerijat järk-järgult millegi kohta teadmisest selle vahetu teadmiseni. Seetõttu on vaatlus ja praktika sellel teel nii olulised.
Siddha joogas ei ole teadmine täielik üksnes seetõttu, et oleme millestki aru saanud. See peab muutuma kogemuses äratuntavaks.
Praktikasse on kaasatud inimene tervikuna
Mõni inimene jõuab joogani eelkõige füüsilise keha kaudu, teine meditatsiooni või filosoofia kaudu. Siddha jooga käsitleb inimest mitmetasandilise tervikuna.
Oluline on keha, olulised on emotsioonid, mõtted ja tähelepanu, samuti energia, teadmine ja taju. Kuid ühtegi neist tasanditest ei käsitleta inimese lõpliku identiteedina. Praktika kaudu areneb järk-järgult võime neid üksteisest eristada.
Füüsilist reaktsiooni saab märgata füüsilise protsessina. Emotsiooni saab vaadelda, ilma et see peaks kohe muutuma tegevuseks. Mõtet saab näha, ilma et sellele automaatselt järgneksime. Tähelepanu ennast saab õppida teadlikult suunama.
Selline eristamine loob suurema selguse. Eesmärk ei ole ühtegi inimese kogemuse tasandit kõrvale heita, vaid muutuda vähem alateadlikult samastunuks sellega, mis meis toimub.
Miks algab Siddha jooga tee Lilleorus praktiliselt?
Just seetõttu algab Siddha jooga tee Lilleorus protsessidest, mida saame oma igapäevaelus vahetult märgata ja uurida.
Practical Consciousness'i kaudu õpitakse teadlikult kasutama teadlikkust ja tähelepanu ning töötama emotsioonide ja mõtetega. Need ei ole lihtsalt sissejuhatavad enesearengu teemad, vaid loovad praktilised oskused, mida on vaja sügavamaks sisemiseks tööks.
Seejärel jätkub tee Patañjali jooga klassikalises raamistikus, kus Patañjali jooga sūtrate kaudu uuritakse mentaalsete protsesside toimimist, meditatsiooni, vaikust ja jooga sügavamaid seisundeid. Siddha Tantras muutub uurimine veelgi peenemaks ning teadvust uuritakse koos selle dünaamilise aspekti Shaktiga, kasutades pühendusi ja järjepidevat praktikat.
Meetodid on erinevad, kuid suund on üks.
Tee liigub sisemiste protsesside äratundmisest ja nende mõju alt vabanemisest järjest vahetuma teadvuse teadmise poole.
Teadvus ja energia
Siddha jooga üks eripärasid on ka see, et teadvust ja energiat ei käsitleta lõppkokkuvõttes kahe teineteisest sõltumatu valdkonnana. Siddha Tantras väljendatakse nende suhet Shiva ja Shakti kaudu.
Shiva osutab teadvusele selle liikumatuna aspektis, Shakti selle dünaamilisele väljendusele. Mõtted, aistingud, emotsioonid, sisemised liikumised ja peenemad protsessid kuuluvad muutumise ja avaldumise valdkonda.
Praktika aitab meil alguses eristada muutuvat sellest, mis on muutusest teadlik. Kuid see eristus ei ole tee lõpp. Sügavamal tasandil osutab Siddha Tantra nende algsele ühtsusele – teadvus ja selle dünaamiline väljendus ei ole tegelikult kunagi olnud lahus.
Seetõttu ulatub Siddha jooga kaugemale üksikute seisundite või energeetiliste kogemuste otsimisest. Suund on realisatsiooni poole.
Elava traditsiooni tähtsus
Siddha joogas on oluline koht ka elaval juhendamisel. Raamatud ja salvestatud õpetused võivad anda väärtuslikke teadmisi, kuid praktika muutudes peenemaks võib olla järjest raskem eristada vahetut kogemust ootusest, tõlgendusest või kujutlusest.
Õpetaja, kes tunneb teed omaenda kogemuse kaudu, saab anda suuna ning aidata säilitada praktika täpsust selle süvenedes. See ei tähenda, et õpetaja asendaks õpilase enda teadmise – eesmärk on vastupidine.
Õpetaja saab anda meetodi, suunata tähelepanu sellele, mida on vaja vaadelda, ning aidata mõista seda, mis praktikas avaneb. Kuid lõpuks peab praktiseerija ise vahetu kogemuse kaudu ära tundma, mis on tõene.
Lilleorus jätkub see elav Siddha jooga traditsioon Acharya Ishwarananda juhendamisel ning on eelkõige seotud Mahasiddha Agastya õpetusliiniga.
Kas Siddha jooga on teistest joogateedest parem?
Erinevate joogateede võrdlemine ei pea viima järelduseni, et üks neist on teisest parem. Erinevad teed võivad sobida erinevatele inimestele, taotlustele ja praktika etappidele.
Üks inimene võib jõuda joogani seetõttu, et keha vajab suuremat tasakaalu. Teist võib kõnetada pühendumine, kolmandat meditatsioon, filosoofiline mõistmine või sügavam teadvuse uurimine.
Siddha jooga eripära ei seisne väites, et teised lähenemised oleksid valed, vaid selle uurimise ulatuses ja suunas. See hõlmab inimese kogemuse muutuvaid tasandeid, pöörates samal ajal tähelepanu ikka ja jälle tagasi teadvuse poole, mille kaudu kõik need kogemused saavad meile teatavaks.
Selles mõttes ei ole Siddha jooga lihtsalt tehnikate kogum. See on järkjärguline uurimise ja transformatsiooni tee, mis liigub igapäevastest sisemistest protsessidest ühe jooga vanima küsimuse poole:
Kes – või mis – on kõigest sellest teadlik?
Tutvu Siddha jooga teega
Lilleorus avaneb Siddha jooga tee järk-järgult läbi Practical Consciousness'i, Patañjali jooga ja Siddha Tantra, tuues iidse teadmise vahetusse ja kogemuslikku praktikasse.
