Viis keha — joogalik kaart inimese kogemusest

Inimese kogemus ei ole üksainus terviklik protsess.

Keha võib olla väsinud, samal ajal kui mõtted on endiselt aktiivsed. Emotsioon võib tekkida ka siis, kui mõistame väga hästi, et selleks ei ole tegelikult põhjust. Võime teada, mida peaksime tegema, kuid tunda, et ei suuda seda teha. Teinekord aga näib, et keha, emotsioonid, mõtted ja tähelepanu toimivad üheskoos ning kõik kulgeb kergelt.

Joogas on inimest alati käsitletud millegi enamana kui ainult füüsiline keha. Üks oluline joogalik mudel kirjeldab viit keha ehk inimese kogemuse viit tasandit, mis ulatuvad füüsilisest kehast järjest peenemate kogemuse ja teadvuse tasanditeni.

Viie keha mõistmine annab praktilise kaardi: mis minus toimub, millisel tasandil see toimub ja kuidas saan sellega teadlikumalt töötada?

Mis on jooga viis keha?

Viit keha võib mõista omavahel seotud tasanditena, mille kaudu inimese kogemus kujuneb. Need ei ole viis üksteisest eraldiseisvat keha. Ühel tasandil toimuv võib mõjutada ka teisi.

See mudel liigub meie kogemuse kõige käegakatsutavamast osast – füüsilisest kehast – vitaalsuse, mõtlemise, sügavama teadmise ja sisemise täiuse järjest peenemate tasandite poole.

Traditsioonilises joogas käsitletakse neid tasandeid sageli viie kośa ehk kihina:

Annamaya – füüsiline keha.

Prāṇamaya – vitaalne ehk energeetiline ja emotsionaalne keha.

Manomaya – mentaalne tasand.

Vijñānamaya – eristamise ja sügavama teadmise tasand ehk intellekt.

Ānandamaya – õndsusega seotud kõige peenem tasand ehk tegelik Mina.

Selle kaardi väärtus ei seisne eelkõige teoorias. See aitab meil eristada protsesse, mis igapäevases kogemuses kipuvad omavahel segunema.

Kui õpime eristama oma kogemuse erinevaid tasandeid, saame teadlikumalt töötada sellega, mis meis tegelikult toimub.

1. Füüsiline keha — kogemuse alus

Füüsiline keha on kõige vahetumalt tajutav tasand.

Kogeme kehaasendit ja liikumist, pinget ja väsimust, mugavust ja valu, nälga, hingamist ning lugematuid kehalisi aistinguid, mis saadavad meie igapäevaelu.

Ometi võime elada oma kehast üllatavalt vähe teadlikuna – kuni miski sunnib sellele tähelepanu pöörama.

Jooga hakkab seda suhet muutma.

Selle asemel et käsitleda keha ainult millegi sellisena, mida tuleb arendada, treenida või kontrollida, saame õppida seda vaatlema. Mis toimub kehas, kui tähelepanu hajub? Kus muutub emotsioon esimesena kehaliselt tajutavaks? Mis muutub siis, kui keha jääb tõeliselt vaikseks?

Teadlikkuse arendamine füüsilisest kehast loob aluse peenemate protsesside märkamiseks.

2. Vitaalne keha — energia, emotsioonid ja liikumine

Lisaks füüsilisele kehale on meie kogemuses pidevalt olemas energia ja liikumine.

Tunneme end energilise või kurnatuna. Emotsioonid tekivad ja muudavad keha seisundit. Kohtumine teise inimesega võib mõne sekundiga muuta meie sisemist seisundit. Soov, hirm, elevus või vastupanu võivad kõik tekitada impulsi tegutsemiseks.

Seda vitaalset ehk energeetilist tasandit seostatakse traditsiooniliselt prāṇaga. Praktilises vaatlemises ei ole aga vaja muuta iga sisemist aistingut salapäraseks ega tõlgendada iga muutust erilise energeetilise nähtusena.

Esimene ülesanne on palju lihtsam: märgata, mis muutub.

Kuidas emotsionaalne reaktsioon algab? Mis toimub enne, kui sellest saab käitumine? Kas sisemist impulssi on võimalik märgata, ilma et peaksime selle ajel kohe tegutsema?

Mida selgemalt neid protsesse näeme, seda vähem peavad need meie tegevust automaatselt juhtima. Sügavamal tasandil on võimalik emotsionaalseid reaktsioone taotluse abil ka vitaalsest kehast vabastada.

Emotsiooni on võimalik taotluse abil vitaalsest kehast vabastada.

3. Mentaalne keha — mõtted ja sisemised mustrid

Mentaalne tasand hõlmab mõtteid, mõisteid, mälestusi, tõlgendusi ja mustreid, mille kaudu me oma kogemust mõtestame.

Mõtlemine on erakordselt kasulik vahend. Selle abil saame planeerida, suhelda, õppida ja probleeme lahendada.

Kuid mõtlemine jätkub sageli ka siis, kui seda enam vaja ei ole.

Üksainus sündmus võib käivitada terve tõlgenduste ahela. Meenutame juhtunut, kujutame ette, mis võib järgmisena juhtuda, loome seletusi ning hakkame seejärel emotsionaalselt reageerima sellele, mille meie enda mõtlemine on loonud.

Kui see toimub automaatselt, võib olla raske eristada sündmust ennast meie mõtetest selle sündmuse kohta.

Praktika algab äratundmisest.

Mõtet saab märgata mõttena, selle asemel et võtta seda kohe tegelikkusena. Korduv mentaalne muster võib muutuda nähtavaks. Võime märgata isegi seda, kuidas tähelepanu liigub mõttesse.

Nii tekib väike, kuid oluline vahe mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise vahele. Sügavamal tasandil on võimalik ka mentaalseid mustreid taotluse abil lahustada.

4. Intellekt— eristamine ja taipamine

Meie kogemuses on ka tasand, mis ei ole sama mis tavapärane mõtlemine.

Mõnikord saab miski selgeks enne, kui oleme selleni arutlemise kaudu jõudnud. Näeme vahetult olulist erinevust. Segadus kaob ning miski, mis varem nõudis pikka analüüsi, muutub äkki lihtsaks ja selgeks.

Joogatraditsioonis seostatakse vijñānamaya peenemat tasandit eristamise, mõistmise ja sügavama teadmisega.

See ei tähenda, et iga sisetunnet tuleks automaatselt tõeks pidada. Isiklikku eelistust, emotsiooni või kujutlust on lihtne taipamisega segi ajada. Seetõttu on selgus ja eristamisvõime väga olulised.

Kui aktiivsemad kogemustasandid muutuvad vaiksemaks ja neid on lihtsam ära tunda, saame hakata eristama tavapärast mõtlemist vahetumast teadmisest. Sellel tasandil muutuvad kättesaadavamaks teadvuse loomulikud omadused – eristamisvõime, sügavam mõistmine, taipamine ning võime üha selgemalt ära tunda, mis on tõene.

Need ei ole lihtsalt uued mõtted ega õpitud intellektuaalsed võimed. Need osutavad teadvuse enda loomulikele võimetele, mis saavad selgemalt avalduda, kui neid tavaliselt varjutavad protsessid vaibuvad.

Kõiki vastuseid ei pea looma mõtlemise abil. Mõnikord muutub selgus nähtavaks siis, kui mõtlemine seda enam ei varjuta.

5. Tegelik Mina — sisemine täius ja tegelik Mina

Viiendat keha seostatakse traditsiooniliselt ānanda ehk õndsusega.

Sõna „õndsus“ võib olla eksitav, kui mõtleme selle all tugevat õnnetunnet või emotsionaalset naudingut. Sellised kogemused tekivad ja mööduvad nagu teisedki seisundid.

Siin osutab ānanda millelegi palju peenemale: sügavale sisemisele täiusele, mis muutub kättesaadavaks, kui rahutumad kogemustasandid vaikivad.

Sellel sügavusel hakkab väline õnneotsing oma haaret kaotama. Tekib loomulik terviklikkuse tunne, mis ei sõltu millegi saamisest, kellekski muutumisest ega teatud kogemuse loomisest.

See kõige peenem tasand on tegelik Mina. Sügavam realisatsioon tähendab tegeliku Mina äratundmist – teadlikku kohalolu, mis teab kogemust ja teab, et ta teab.

Tegelik Mina ei ole järjekordne mööduv seisund, mida tuleb luua või säilitada. See on see, mis jääb kohalolevaks läbi muutuvate kogemuste. Kui samastumine teiste tasanditega vaibub, saab seda fundamentaalset olemust vahetumalt ära tunda.

Miks on viie keha mõistmine praktikas oluline?

Viie keha tegelik väärtus muutub nähtavaks siis, kui toome selle kaardi oma igapäevasesse kogemusse.

Oletame, et midagi juhtub ja kaotame sisemise tasakaalu.

Mis tegelikult muutus?

Võib-olla läks keha pingesse. Võib-olla tekkis emotsionaalne reaktsioon. Võib-olla hakkas mõte juhtunust ühte ja sama lugu kordama. Need protsessid võivad üksteist võimendada, kuni kogeme neid ühe suure ja haarava seisundina.

Kui suudame neid eristada, muutub olukord.

Saame hakata märkama, milline tasand tegelikult tähelepanu vajab, selle asemel et proovida kõike mõtlemise abil lahendada.

See on praktikas oluline põhimõte. Füüsilist probleemi ei saa tingimata lahendada sellest mõeldes. Emotsionaalne reaktsioon ei kao alati seetõttu, et oleme seda endale ära seletanud. Mentaalne muster ei pruugi muutuda lihtsalt keha lõdvestamisega.

Selge vaatlemine aitab ära tunda, mis tegelikult toimub.

Viis keha on kaart, mitte sihtpunkt

Nagu iga mudel, on ka viis keha kasulikud seetõttu, et aitavad näha erinevusi seal, kus varem paistis kõik ühe tervikuna.

Jooga sügavam eesmärk ei ole aga luua nende viie tasandi põhjal veel keerukamat ettekujutust iseendast.

Alles jääb põhiküsimus: mis on see, mis on teadlik kõigist viiest kehast?

Keha muutub ja seda saab vaadelda. Emotsioonid muutuvad ja neid saab märgata. Mõtted tekivad ja kaovad. Ka peened taipamise ja õndsuse seisundid on kogemused, mida saab teada.

Viis keha annavad seega kaardi inimese järjest peenematest kogemustasanditest, kuid osutavad samal ajal neist kaugemale.

Mis on see, mis teab kehalist aistingut, emotsiooni, mõtet, taipamist või õndsuse kogemust?

Selle küsimusega jõuab viie keha käsitlus jooga sügavamale territooriumile – kogemuse sisu mõistmisest selle teadvuse äratundmiseni, mille kaudu kogu kogemus saab üldse teatavaks.

Avasta viis keha läbi praktika

Lilleoru Viie Keha retriidisari ja Practical Consciousness'i õpe võimaldavad uurida inimese erinevaid kogemustasandeid vahetu vaatluse ja praktika kaudu – füüsilisest ja vitaalsest tasandist mõtlemise, sügavama teadmise ja sisemise vaikuseni.